2-10-3170/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-3170

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi KH vastu 100 749,70 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

87 064,08 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank)

Hageja volitatud esindaja Elis Vija

Kostja KH(isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KH100 749,70 (sada tuhat seitsesada nelikümmend üheksa krooni 70

senti) krooni Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista KHviivis protsendina põhinõudest (87 064,08 krooni) kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.01.2010

Swedbank AS-i kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud KHkanda.

2. Välja mõista KHmenetluskulu 10 000 (kümme tuhat) krooni Swedbank AS-i

kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100

000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või

Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr

221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Swedbank AS esitas 21.01.2010 hagi KHvastu 100 749,70 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tuleneb AS-i Hansapank (nüüd Swedbank AS) ja kostja vahel sõlmitud vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev.

krediitkaardi krediidilimiidiga 5 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr

xxxxxxxxxxxxx. 11.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 08-

005025-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 82 500 krooni. 14.08.2008

sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale

laenu summas 3 407,01 krooni. Nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi ei ole kostja täitnud,

rikkudes sellega lepingute tingimusi.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 01.02.2010 kostjale isiklikult üle antud. Kostja vastust 20 päeva

jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust,

11.01.2008 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust

nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi

krediidiandja

võib

osamaksetena

tagastatava

krediidi

puhul

krediidilepingu

tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja

võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS §

113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Esitatud

tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on

õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 100 749,70 krooni,

millest põhivõlg on 87 064,08 krooni ja kõrvalnõuded 13 685,62 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 21.01.2010 tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 87 064,08 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista 10 000 krooni hagi

esitamisel tasutud riigilõivu.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 10 000 krooni hagi

esitamisel tasutud riigilõivu.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson