2-09-29589/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2010.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-29589 Tsiviilasi AS INGES KINDLUSTUS hagi SV’i vastu liikluskahju hüvitamise nõudes. Hagihind 10 768 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS INGES KINDLUSTUS Hageja volitatud esindaja Gert V (xxx);

Kostja: SV (isikukood xx, elukoht xxx). Menetluse liik Lihtmenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista SV’ilt AS-i INGES KINDLUSTUS kasuks 10 768 krooni. Menetluskulud 1. Välja mõista SV’ilt AS INGES KINDLUSTUS kasuks menetluskulude katteks riigilõivu 3000 krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagiavalduse asjaolud 1. 19.06.2009.a. esitas AS INGES KINDLUSTUS maksekäsu kiirmenetluse avalduse SV’i vastu. 09.10.2009.a. kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle Harju Maakohtu kohtunikule.

2. 04.11.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista liikluskahju summas 10 768 krooni. 25.02.2009.a. toimus Tallinnas Varraku tänaval liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis varaline kahju VB’le. Liiklusõnnetuse põhjustas SV sõidukiga Opel Calibra registreerimismärgiga xxx. 03.03.2009.a. ja 26.02.2009.a. kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas AS INGES KINDLUSTUS kannatanule tekitatud kahju kokku 28 500 krooni ulatuses. Nimetatud summale lisanduvad kahjukäsitluskulud, mis on

2 (3) 3 768 krooni. Vastavalt liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 9 kohaselt on hagejal, kui kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kostja, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30% ulatuses hüvitises, kuna kostja ei esitanud kirjalikku seletust ning sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale. Seega on nõue kokku 10 768 krooni.

Kostja seisukoht 3. 01.02.2010.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja ei võta õigeks tema vastu suunatud nõuet. Avarii hetkel oli sõiduk kindlustatud ja kostjalt trahvi väljamõistmine hageja poolt on võimatu.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 768 krooni. Kostja vaidleb nimetatule vastu, kuivõrd kostjal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv kindlustus ning seega ei tule viimasel kindlustusandjale midagi maksta.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 25.02.2009.a. toimus Tallinnas Varraku tänaval liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja on hüvitanud kolmandale isikule kostja poolt tekitatud liikluskahju summas 25 800 krooni (t lk 29) ning selle üle, et juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused on kokku 3 768 krooni (t lk 27).

7. Arvestades hageja nõuet ning kostja vastust hagiavaldusele, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.

8. 25.02.2009.a. kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) redaktsiooni § 48 lg 2 p 9 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei esitanud hagejale ülevaatuseks sõidukit, mis põhjustas 25.02.2009.a. liiklusõnnetuse Tallinnas Varraku tänaval, kuigi kostjat on seda kohustatud tegema (t lk 26). Seega ei ole kostja täitnud endal seadusega lasuvat kohustust, s.o esitada kindlustusandjale peale liiklusõnnetuse toimumist ülevaatuseks sõidukit. Kuivõrd hageja nõue kostja vastu on 8 550 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7 000 krooni vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p-le 9.

9. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja on tõendanud, et viimane on teinud kulutusi juhtumi käsitlemisel summas 3 768 krooni. Seega on põhjendatud nimetatud summa väljamõistmine kostjalt hageja kasuks.

10. Kostja leiab vastuses hagiavaldusele, et viimane ei pea kindlustusandjale midagi tasuma, kuivõrd kostjal on kindlustus olemas. Kohus leiab, et kostja selline väide on ainetu, kuivõrd kindlustusandja tugineb oma nõude esitamisel asjaolule, et kostja ei ole oma

3 (3) kohustus täitnud, s.t näidanud avariilist sõidukit AS-ile INGES KINDLUSTUS. Seega ei oma antud juhul tähtsust, kas kostjal oli olemas kehtiv liikluskindlustus või mitte.

Menetluskulud 11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluse asjas (hagihind, mis ei ületa 2000 EUR) määrata kindlaks ka rahaliselt menetluskulude suuruse. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel lõivu 750 krooni ja hagimenetluses täiendavalt 2250 krooni vastavalt maksekorraldustele 4500 ja 736. Kuna hagiavaldus rahuldati, tuleb SV’ilt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu katteks 3000 krooni.

Tsiviilasja hind 12. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

13. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse avalduse 10 768 krooni välja mõistmiseks, on antud tsiviilasja hinnaks 10 768 krooni.

Kohtunik