2-10-2526/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-2526

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-2526 Tsiviilasi O K hagi S M vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja S M (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind 3375 krooni

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Muuta Ida-Viru Maakohtu 31.10.2001.a otsusega nr 2-1002/2001 S M O M (uus perekonnanimi K) kasuks lapse A ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista S M O K kasuks elatis lapse A M, sünd XXX, ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuiselt alates 18.01.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.

3. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta S M kanda.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

08.01.2010.a kohtule esitatud hagiavalduses esitas O K nõude S M vastu lapse A M ülalpidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud elatise summas 1800 krooni suurendamiseks kuni 2175 kroonini. Kohtule esitatud lapse A M sünnitunnistuse (koostatud 22.08.2000.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas Sillamäel, akti nr 98) kohaselt on lapse isaks S M ja emaks O M (uus perekonnanimi K).

Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 322 lg 1 järgi kättetoimetatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtu õiguslik põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. Kooskõlas PKS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates hagi kohtule esitamiseks.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise suurendamiseks alates 1800 kroonist 2175 kroonini kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3375 krooni (2175 krooni – 1800 krooni x 9 kuud).

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja teatas kohtule, et ta ei ole menetluskulusid kandnud, mistõttu ei pea kohus tagaseljaotsuses menetluskulusid kindlaks määrama.

Geete Lahi Kohtunik