2-08-86428/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Rahuldada määruskaebuse esitaja (hageja) taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Legislator headnote
AI generated2-08-86428/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-08-86428
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-86428 Tsiviilasi
I S hagi M M ja S K vastu kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise tuvastamiseks ning selleks vajaliku tahteavalduse andmise kohustamiseks Tsiviilasja hind
180 000 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad
- hageja: I S (isikukood xxx elukoht xx) - hageja esindaja: Reet V (xxx) - kostja I: M M (isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja II: S K(isikukood xxx; elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev
19. veebruar 2010.a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:
1.1. Hageja avaldab, et loobub hagist, kuna kostjad on kohtumenetluse ajal oma kohustuse hageja ees täitnud.
2-08-86428
2(4)
1.2. Hageja ja kostjate poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
1.3. Käesolevas kompromissis sätestatud kohustuste täielikul täitmisel loetakse poolte kõik vastastikused kohustused täidetuks ning pooled kinnitavad, et neil ei ole enam üksteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-08-86428 menetlus.
3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Menetluskulude jaotus
1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
2. Rahuldada määruskaebuse esitaja (hageja) taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist IL’le pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 4125 (neli tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni, ja 400 (nelisada) krooni, kokku 4525 (neli tuhat viissada kakskümmend viis) krooni arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-86428, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
MENETLUSE KÄIK 16.12.2008.a esitas I S (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi M M’i (edaspidi kostja I) ja S K(edaspidi kostja II) vastu, milles palub tuvastada kostja I ja kostja II kohustuse nendele kuuluva korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmiseks, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmiseks.
Kohus jättis 28.01.2009.a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 20 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
Kohus keeldus 17.03.2009.a. määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna hageja ei täitnud kõiki kohtu 28.01.2009.a määruses sisalduvaid korraldusi.
Hageja esindaja esitas 03.04.2009.a. määruskaebuse 17.03.2009.a. hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusele. Harju Maakohus edastas 13.04.2009.a. määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-08-86428 Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus 8.07.2009.a. määrusega tühistas Harju Maakohtu 17.03.2009.a. määruse ja saatis avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
Harju Maakohus võttis 14.09.2009.a. määrusega 16.12.2008.a. esitatud hagi menetlusse.
2-08-86428
3(4)
Hageja esindaja esitas kohtule 11.12.2009.a taotluse kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st
432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §
430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 5 tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Menetlusosalised on kokkuleppinud
2-08-86428
4(4) 11.12.2009.a. kompromissilepingus, et menetluskulud jäävad kulutusi teinud poolte endi kanda.
Hageja eest tasus IL 12.02.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 8250 krooni ja 2.04.2009 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072686, selgitusega: 2-08-86428 riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 4125 krooni ja 400 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda IL arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK