2-09-69196/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta A.P.lt ära alaealised lapsed A.P. (IK xxx) ja A.P. (IK xxx) vanema õigusi ära võtmata.

3. Määrata alaealiste A.P.i ja A.P.i eestkostjaks L.P. kuni laste täisealiseks saamiseni.

4. Eestkostja peab tegutsema eestkostetavate huvides. Eestkostja on eestkostetavate seaduslik esindaja

5. Kohustada L.P.t esitama kohtumääruse jõustumisest arvates iga (kuue) kuu tagant Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusele aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta.

6. Määrus saata menetlusosalistele.

Kohtuasja number 2-09-69196 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik

Olev Mihkelson Kohtuasi

Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus A.P.lt laste äravõtmiseks ja A.P.ile ning A.P.ile eestkoste määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg

09. veebruar 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Alaealiste A.P.i ja A.P. esindaja

Kohtla-Järve Linnavalitsus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lepinguline esindaja Maarika Tarum A.P. (IK xxx, elukoht:xxx)

L.P. (IK xxx, elukoht: xxx

advokaat Irina Gromtsev

7. Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 17. veebruaril 2010 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AVALDUS

1. Kohtla-Järve Linn (Linnavalitsuse kaudu) esitas kohtule avalduse A.P.lt alaealiste laste A.P.i ja A.P.i äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta ning alaealistele A. ja A. P.ile eestkostja määramiseks.

2. Avalduse kohaselt sündisid A.P. lapsed vallaslastena. A.P. on sotsiaalhoolekandekeskuse töötajate kontrollil alates 2008. aastast põhjusel, et A.P. ei tegele oma laste kasvatamise ja ülalpidamisega. A.P. tarvitab narkootilisi aineid. Ida-Viru Keskhaigla tõendist nähtub, et A.P. oli arvel naistenõuandlas alates 23.- rasedusnädalast. Naistenõuandlat külastas ebaregulaarselt, günekoloogi soovitustele ei reageerinud ning vastuvõttudel käitus ebaadekvaatselt. Laps sündis enneaegsena ning suunati Tartu Ülikooli Kliinikumi neonatoloogia osakonda. Vastsündinu haigusloost nähtub, et A.P. tarvitas raseduse ajal amfetamiini.

3. Perearsti tõendi kohaselt ei tegele A.P. oma laste kasvatamisega, laste eest hoolitseb nende vanaema L.P., kes käib lastega ka arsti vastuvõtul. Lasteaia Rukkilill iseloomustuse kohaselt käib A.P. lasteaias alates 21.09.2009. aastast. Lapse ema A.P. ei ole lasteaeda kordagi külastanud. Lapse toob lasteaeda ja viib sealt ära vanaema. Vanaema on alati huvitatud lapse arengust, edusammudest, käitumisest ja tervisest. Politseiprefektuuri vastuse kohaselt A.P. kusagil ei tööta, tema elukohas iseloomustatakse negatiivselt, tarvitab narkootikume. OÜ Corrigo vastusest tulenevalt ei ole A.P. kunagi osalenud asendusravi programmis.

4. Alaealised Allan ja A.P. elavad oma vanema L.P. juures. Avaldaja palub määrata laste vanaema nende eestkostjaks. L.P.l on pidev töökoht, teda iseloomustatakse positiivselt. L.P. tervislik seisund võimaldab olla laste eestkostjaks. Pere elab kahetoalises korteris. Lastel on omaette tuba, kus on lastevoodid. Avaldaja leiab, et L.P. peres on laste arenguks ja kasvatamiseks loodud väga head tingimused.

5. Avaldaja palub A.P.lt alaealised Allan ja A.P. ära võtta ning määrata laste eestkostjaks L.P..

KOHTUISTUNG 09. 02. 2010

6. Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde ja palus A.P.lt tema alaealised pojad Allan ja A.P. ära võtta ning lastele eestkostjaks L.P. määrata. A.P. on lastekaitsetöötajate huviorbiidis juba alates 2008. aastast. Põhjuseks põhiliselt narkootiliste ainete tarbimine ja asjaolu, et ei tegelenud vanema poja kasvatamisega. Nüüd tegeleb kahe lapse kasvatamisega juba tema ema L.P..

7. Puudutatud isik A.P. nõustus avaldusega, et lapsed temalt ära võetakse ja laste eestkostjaks tema ema määratakse. Puudutatud isik leidis, et lastel on parem kui nad elavad vanaema juures ja on vanaema eestkoste all.

8. Puudutatud isik L.P. selgitas, et soovib olla oma lapselaste eestkostja. Laste kasvatamisega tuleb toime, on ka siiamaani tulnud. Abikaasa on nõus, et lapselapsed jäävad tema hoole alla. Alla elab tegelikult mujal. Praegu on peresissetulekuks puudutatud isiku abikaasa sissetulek ja lastetoetused. Suviti teeb ka puudutatud isik lisatööd. Alla annab emale 2 000 krooni lasteraha. Tervis võimaldab laste eest hoolitseda.

9. Laste esindaja toetas avaldust, leides, et alused A.P.lt laste äravõtmiseks on olemas. Esindaja leidis, et lapsed on emalikust hoolest ilma jäänud. Esindaja nõustus, et rasedusaegse amfetamiini tarbimisega seadis puudutatud isik ohtu oma lapse tervise. Elamistingimused on eestkostjal rahuldavad. Hetkel FIE-na tööd ei tee, kuna noorem lastest on alles 4-kuune. Esindaja toetas L.P. eestkostjaks määramist.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

11. Alaealised A.P. ja A.P. sündisid A.P. vallaslastena (tl 5, 6)

12. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lg 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde.

13. A.P. tarvitab narkootikume. Rasedusperioodil tarbis amfetamiini. Poeg A.P. sündis enneaegsena, hingamispuudulikkuse tõttu saadeti ravile Tartu Ülikooli Kliinikumi neonatoloogia osakonda (tl 10-12). Perearsti selgituse kohaselt ei tegele A.P. oma laste kasvatamisega. A.P. lahkub kodust ja jätab lapsed pidevalt oma emaga. Laste eest hoolitseb ja käib arsti vastuvõttudel laste vanaema (tl 12) A.P. jäi lastekaitsetöötajate huviorbiiti 2008. aastal põhjusel, et ei hoolitsenud oma vanema poja A.P.i eest.

14. Arvestades alaealiste laste vanust ja asjaolu, et noorem lastest on erivajadustega, on kohus veendumusel, et puudutatud isik A.P. ei ole oma ellusuhtumise ja psüühilise seisundi tõttu ilmselgelt võimeline oma laste eest hoolt kandma ning põhjendatud on kartus, et puudutatud isik võib seada ohtu laste elu ja tervise.

15. Kohtuistungil toetas A.P. avaldust laste äravõtmiseks (tl 55).

16. Kohus leiab, et laste äravõtmine A.P.lt ilma vanema õiguste äravõtmiseta on laste huvides ning samas jätab puudutatud isikule võimaluse oma eluviiside ja ellusuhtumise muutumisel (ehk laste äravõtmise põhjuste äralangemisel) nõuda kohtu kaudu laste tagasi andmist (PkS § 53 lg 4).

17. Lapsele on vaja kindlustada rahulik ja kindel keskkond, tema vajadused, heaolu ning normaalne tervislik seisund arenguks. Nimetatud eesmärke silmas pidades leiab kohus, et laste eestkostjaks tuleb määrata L.P..

18. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, samuti lapse üle, kes on muudel põhjustel vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud (PkS § 92 lg 2-3).

Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul (PkS § 95 lg 2).

19. L.P. on andnud nõusoleku enda määramiseks A. ja A.P.i eestkostjaks. (tl 20)

20.Vastavalt PkS § 95 lg 3, tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Avaldaja leiab, et L.P. isikuomadused on sobivad tema määramiseks eestkostjaks ning arvestades laste huve on vanaema eestkostjaks määramine parim lahendus.

21. Lapse eestkostja on lapse seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest (PkS § 97). Vastavalt PkS § 101 on eestkostja kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Avaldaja esindaja leidis kohtuistungil, et kuna A.P.i näol on tegemist erivajadusega lapsega, siis tuleks aruanne esitada kord aastas (tl 56).

22. TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

23. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PkS § 50 lg 1 ja 2, § 53 lg 1, 4, § 92 lg 1-3, § 95 lg 2, 3, § 97, § 101, TsMS § 557 lg 3.

Kohtunik