2-09-42439/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. J.A. hagi I.B.i vastu rahuldada.

2. Välja mõista I.B.ilt elatis igakuise elatusrahana J.A. kasuks tütre K.B. (isikukood xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 01.09.2009 kuni tütre K.B. täisealiseks saamiseni so kuni 08.01.2017 või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. I.B.i vastuhagi J.A. vastu jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Välja mõista I.B.ilt riigituludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema Kohtuasja number 2-09-42439 Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J.A. hagi I.B.i vastu elatise suurendamise nõudes ja I.B.i vastuhagi J.A. vastu elatise vähendamise ja elatise võlgnevusest vabastamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2010

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

J.A. (IK xxx, elukoht: xxx)

Vandeadvokaat Sergei Politšev (Ida-Viru Advokaadibüroo, Rakvere tn 5 a, 41531 Jõhvi)

I.B. (IK xxx, elukoht: xxx)

A. N. (e-post: xxx)

konto viitenumber 2900078583) riigilõiv 3 000 (kolm tuhat) krooni.

6. Riigilõiv tuleb I.B.il riigituludesse tasuda (viieteistkümne) päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.A. HAGI

Hagiavaldus

1.1 Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 08.01.1999.a tütar K.B.. Laps on hageja ülalpidamisel. Viru Maakohtu 03.09.2007 otsusega mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks tütre K.B. ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras so igakuiselt 2 175 krooni. (tl 1)

Kostja vastus

1.2 Kostja I.B. esitas 21.09.2009 vastuse J.A. hagile, milles vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 03.09.2007 otsusega elatis hageja kasuks välja õigeksvõtuotsusega, seega ei hoia kostja tahtlikult kõrvale elatise maksmisest. Elatisraha laekus hageja arvele igakuiselt niikaua kuni kostjal oli püsiv sissetulek. Kostja suhtes on algatatud täitemenetlus, kohtutäitur arestis kostja pangakontod. Kostja selgitas hagejale oma rahalist seisundit ja palus kannatada, kuni keeruline olukord möödub. Kostja kinnitas, et niipea, kui tekib võimalus, maksab ta hagejale ka tekkinud elatise võlgnevuse. Kostja töötas ehitustöödel ja nimetatud valdkond on majanduskriisis kõige enam kannatanud. Kostja ainus praegune sissetulek on töötuskindlustushüvitis. Ka kostja ema on koondatud ja saab vaid töötuskindlustushüvitist, kostja isa on invaliid (pime). 2009. a maikuus viibis kostja statsionaarsel ravil kõhunäärmepõletiku tõttu. Kostja viibis arstide pideva järelevalve all ning tervisliku seisundi tõttu ei saanud teha füüsilist tööd. Kuna hageja on abielus, ei vasta tegelikkusele asjaolu, nagu oleks hageja palk pere ainsaks sissetulekuks. Seoses sellega, et hageja materiaalne seisund on tunduvalt parem kui kostjal, palub kostja jätta hagi rahuldamata ja Viru Maakohtu 03.09.2007 otsusega väljamõistetud elatise määr muutmata. (tl 12-13)

2. I.B.I VASTUHAGI

Vastuhagi

2.1 I.B. esitas kohtule vastuhagi J.A. vastu elatise vähendamise ja elatise võlgnevusest vabastamise nõudes.(tl 39-41)

2.2 Vastuhagis kohaselt võeti ta 15.05.2009 töötuna arvele töötukassas. Kostja ainus sissetulek on töövõimetushüvitis. Igakuiselt väljamakstav hüvitis ei ületa Eestis kehtivat miinimumpalka. Hageja elab koos emaga, isa on invaliid. Hagejal puudub töökoht ja pidev sissetulek. Hageja on seisukohal, et töötukassa makstavast töövõimetushüvitisest ei piisa mitte üksnes elatise tasumiseks, vaid isegi hageja enda eluvajaduste katteks. Hageja on seisukohal, et ei ole mõistlik kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul riigi abita toime tulla ega ennast üleval pidada. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Hagejal puudub igasugune likviidne vara, mille müümisega oleks võimalik elatise võlgnevust tasuda. Hageja on faktiliselt maksejõuetu. Samas on kostja uuesti abielus. Seega ei ole kostja sissetulek ainus pere sissetulek hageja leiab, et kostja materiaalne seisund on tunduvalt parem kui hagejal. Hageja palub kohtul vähendada kohtuotsusega temalt väljamõistetud elatist 1500 kroonile kuus ja vabastada hageja elatise võlgnevuse tasumisest.

Kostja vastus

2.3 Kostja J.A. vaidles vastuhagile vastu (tl 130-132). Vastuhagi hageja väited selle kohta, et tema perekonnas on ema, kes alles asus tööle ja invaliidist isa, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et vanemad on tema ülalpidamisel. Vastuhagiavaldusest tuleneb, et ema töötab ja saab töötasu, isa saab invaliidsuspensioni. Hagejal on kohustus ülal pidada oma alaealist last, mitte vanemaid, kellel on sissetulek olemas. Lisaks sellele elab hageja koos uue elukaaslasega Saue vallas, Harjumaal. Kostja leiab, et hageja lähtub vastuhagis ennekõike enda varalisest seisundist, mitte lapse põhjendatud vajadustest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva saamaks vajalikke vahendeid lapse ülalpidamiseks. Hageja on noor töövõimeline mees, kellel on kogemusi ehituse valdkonnas, mis tähendab et soovi korral on hagejal alati võimalik leida tööd ja seda vajadusel ka väljaspool Eestit. Hageja loogikast tuleneb, et lapse ülalpidamiseks peab üks vanematest kulutama rohkem, kuna tema materiaalsed võimalused justkui on paremad. PkS § 49 sätestatust tulenevalt on vanematelt võrdsed kohustused oma laste ees. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat tõendit selle kohta, miks temal oleks õigustatud tasuda elatist alla kehtestatud miinimummäära. Asjaolud, et hagejal ei ole hetkel tööd, ei saa olla põhjuseks elatise võlgnevusest vabastamiseks.

3. KOHTUISTUNG 16.02.2010

3.1 Kohtuistungil jäi põhihagis hageja J.A. avalduses väljendatud seisukohtade juurde. Hageja täpsustas nõuet ja palus elatise välja mõista alates 01.09.2009. Kostjal puudub õiguslik alus ja mõjuv põhjus elatise tasumiseks alla miinimummäära. Kostja esindaja rõhutas, et elatisraha määra kehtestamisel peab olema arvestatud mõlema vanema majanduslikku seisukorda. Hageja on abielus, kuid pole esitanud tõendeid selle kohta kas abikaasa töötab või kui suur on abikaasa töötasu. Samuti on esitamata tõendid vara olemasolu / või selle puudumise kohta. Kui kostja on kohustatud maksma elatist miinimummääras, ei jätku tal vahendeid enda elatamiseks. Kostja ainsaks varaks on auto haagis ja sissetulekuks töövõimetushüvitis. Saue vallas ta elas ajutiselt, kuid käesoleval ajal ta seal enam ei ela.

3.2 Vastuhagis jäi hageja esitatud nõude juurde.

Vastuhagis kostja J.A. väitis vastuhagile vastu, rõhutades, et vastuhageja lähtub oma varalisest seisundist, mitte lapse vajadustest. Mõlemal vanemal on võrdsed kohustused. Hagejal on reaalne võimalus tööd leida ja elatise võlg kustutada.

Kostja selgitas oma varalist seisu - kostja omandis on korteriomand Maleva tn 7-57 Kohtla- Järvel ja pool kaasomandist Maleva 9-3. Maleva 7-57 elab kostja ema, kes kinkis korteri oma tütrele. Töötasu saab kostja ca miinimummääras, muid sissetulekuid ei ole. Kostjal on kaks last, K.B. ja kostja ühine laps praeguse abikaasaga. Abikaasal ei ole kohustust pidada ülal vastuhageja last

II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et J.A. hagi I.B.i vastu elatise suurendamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada, I.B.i vastuhagi J.A. vastu elatise vähendamise ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

5. Poolte kooselust sündis 08.01.1999.a tütar K.B. (tl 3).

6. Viru Maakohus rahuldas 03.09.2007 otsusega J.A. (end U.) hagi I.B.i vastu elatise nõudes (tsiviilasi nr 2-07-19909) ja mõistis kostjalt I.B.ilt välja elatise hageja kasuks tütre K.B. ülalpidamiseks alates 23.05.2007 summas 1 800 krooni kuus. (tl 5)

7. J.A. hagi I.B.i vastu

7.1 J.A. palub oma hagiavalduse suurendada Viru Maakohtu 03.09.2007 otsusega väljamõistetud elatist ja mõista kostjalt välja elatis alates 01.09.2009.a elatis tütre ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras so 2 175 krooni kuus.

7.2 Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise suurendamist saab PkS § 61 lg 3 alusel nõuda ka siis, kui elatis on väljamõistetud kohtulahendiga, mis põhineb kostja omaksvõtul.

7.3 Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid (Riigikohtu 07.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 127-09). PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna J.A. nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

7.4 Elatise suurendamisel tuleb arvestada kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

Poolte varalise seisundi kohta on kohus kindlaks teinud alljärgneva:

7.4.1 I.B.i esindaja sõnul on kostja ainsaks varaks haagis ja sissetulekuks töötukassast makstav hüvitis. Töötukassa koolitusprogrammide järjekord kostjani veel jõudnud ei ole. Haagise turuväärtuseks hindab kostja esindaja umbes 1 000 krooni (tl 136). I.B. on registreeritud töötuna Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnas alates 15.05.2009 ning talle on määratud töötuskindlustushüvitis kuni 15.02.2010 113, 11 krooni päevas (tl 18).

Kohtutäitur Priit Lantini tõendi kohaselt puudub I.B.il kinnisja vallasvara (tl 44)

7.4.2 J.A.le kuulub korteriomand xxx ja pool kaasomandist xxx xxx elab A. ema, kes kinkis korteri tütrele(tl 137). Töötasu saab J.A. ca 4 000 krooni kuus (tl 4), muid sissetulekuid ei ole. J.A. ülalpidamisel on kaks alaealist last: xxx sündinud tütar K.B. ja xxx sündinud poeg A. A. (tl 2)

7.6 Kostja väidab, et kuna ta on töötu, ei ole võimeline nõutud määras elatist tasuma, lisaks puudub kostjal likviidne vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Kostja leiab, et hageja varaline seisund on parem kui kostjal, mistõttu tuleks jätta hagi rahuldamata ja elatise suurus muutmata.

7.7 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited.

7.7.1 Kostja I.B. on küll töötu, kuid kohus on seisukohal, et kostja I.B. ei ole tõendanud, et tema võime elatist laste ülalpidamiseks vajalike vahendite teenimiseks oleks mingil viisil piiratud. Kostja ise on vastuhagis viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, milles Riigikohtu tsiviilkolleegium on väljendanud seisukohta, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei ole tõendanud, mida ta on teinud ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Kohus on seisukohal, et üksnes registreerimine töötukassas ei tähenda, et vanem on teinud kõik endast oleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Keeruline majandusolukord ehitussektoris ei välista võimalust leida tööd mõnes muus valdkonnas.

7.7.2 Arvestada tuleb ka asjaoluga, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja oletused hageja pere paremast materiaalsest olukorrast ei ole millegagi tõendatud. Samas on hageja peres kasvamas lisaks K.B.le veel 2006.a sündinud A. A., mistõttu leiab kohus, et kostja väited hageja parema varalise olukorra kohta õigustamaks suurema osa lapse ülalpidamiskulude jätmist hageja kanda ja kostjal elatise tasumist vähem sätestatud miinimummäärast, on põhjendamatud.

8. I.B.i vastuhagi J.A. vastu

8.1 I.B. palub vastuhagis vähendada Viru Maakohtu 03.09.2007 otsusega väljamõistetud elatist

1 500 kroonile kuus ning vabastada ta elatise võlgnevuse tasumisest.

8.2 PkS § 61 lg 6 on sätestatud alused, millal on lubatav elatise tasumine alla kehtestatud miinimummäära. Vastavalt PkS § 61 lg 6 võib kohus elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

8.3 Hageja peamine argument, mistõttu tuleks elatist vähendada ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastada, on tema sissetuleku puudumine. Kohus leiab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest alla poole kuupalga alammäära (Riigikohtu 19.06.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-07)

8.4 Kostja ei ole tõendanud, et tema võime elatist laste ülalpidamiseks vajalike vahendite teenimiseks oleks mingil viisil piiratud.

Kostja ei ole töövõimetu. PkS-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. (Riigikohtu 12.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07). I.B. on töövõimeline, mistõttu tuleb tal leida võimalus töö leidmiseks ja teha kõik endast olenev lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

8.5 Vastavalt PkS § 71 võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ning tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.

Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi ja võlgnevuse tasumisest vabastamist.

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus J.A. hagi I.B.i vastu elatise suurendamise nõudes ja jätab rahuldamata I.B.i vastuhagi elatise vähendamise ja võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes.

9. Kohus suurendab I.B.ilt väljamõistetud elatist alates 01.09.2009 (PkS § 70 lg 1)

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

10.1 Kohus määras 27.01.2010 J.A.le riigi õigusabi osutaja advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Kuna kohus rahuldab J.A. hagi, kannab J.A. riigi õigusabikulud riik (riigi eelarvelistest vahenditest).

10.2 Kohus rahuldas 04.12.2009 määrusega I.B.i menetlusabitaotluse ja vabastas I.B.i riigilõivu tasumisest vastuhagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

10.2.1 I.B. esitas kohtule vastuhagi J.A. vastu elatise vähendamise ja elatise võlgnevusest vabastamise nõudes. Kuna kohus jätab I.B.i vastuhagi rahuldamata, mõistetakse vastavalt TsMS § 190 lg 4 sätestatule I.B.ilt vastuhagi esitamisel nõutav riigilõiv välja riigituludesse.

10.2.2 Vastavalt TsMS § 139 lg 3, sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas taotletu harilik väärtus.

Kohus arvestab I.B.i vastuhagihinna alljärgnevalt: I.B. esitas vastuhagis elatise vähendamise ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõuded. Elatise vähendamise nõude osas on hagihind TsMS § 129 lg 2 sätestatust tulenevalt (1800-1500) x 9 = 2 700 krooni.

Elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu täitmisele esitatud lahendi alusel kogunenud võlgnevust ei täidetaks (ei nõutaks kostjalt sisse). Seetõttu tuleb (vastu)hagi rahuldamise korral lugeda (vastuhagis)hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda (TsMS § 125), et viimane ei pea maksma täitedokumendiga välja mõistetud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Elatise võlgnevus vastuhagi kohaselt on 9 000 krooni.

10.2.3. Vastavalt TsMS § 134 lg 1, liidetakse hagihinda arvutades hagis sisalduvad nõuded. Vastuhagi hind kokku seega 2 700 + 9 000 = 11 700 (üksteist tuhat seitsesada) krooni. Riigilõiv hagihinnalt 11 700 krooni on RLS Lisa järgi on 3 000 (kolm tuhat) krooni.

Seega tuleb I.B.il tasuda riigituludesse riigilõiv 3 000 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583.

10.2.4 Vastavalt TsMS § 179 lg 5, peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Kohtunik O.Mihkelson