Legislator Case Law & Legislation
2-09-48742/7 AI generated

2-09-48742/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-09-48742/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Nikolai Grigorjev ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxx xx-xxx), hageja esindaja Valeriy Gimaev, kostja Aleksandra Grintsevitš (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxx xx-xx) Resolutsioon Välja mõista Aleksandra Grintsevitšilt 34 645,05 krooni Nikolai Grigorjevi kasuks.

Legislator headnote

AI generated

2-09-48742/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest.

Keywords

AI generated
changed financial circumstances sufficient earning capacity capacity to incur bill liability pension adjustment post-divorce maintenance calculation satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-48742

Tsiviilasi Nikolai Grigorjevi hagi Aleksandra Grintsevitši vastu 34 645,05 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 27 345,14 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Nikolai Grigorjev ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxx xx-xxx), hageja esindaja Valeriy Gimaev, kostja Aleksandra Grintsevitš (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxx xx-xx)

Resolutsioon Välja mõista Aleksandra Grintsevitšilt 34 645,05 krooni Nikolai Grigorjevi kasuks.

Menetluskulud jätta Aleksandra Grintsevitši kanda.

Välja mõista Aleksandra Grintsevitšilt 6000.- krooni riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369 SEB Pangas või nr 221023778606, viitenumber 2900072369 Swedbankis, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik riigilõiv.

Kohustada Aleksandra Grintsevitšit tasuma riigilõiv kuu aja jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Aleksandra Grintsevitšilt tasu õigusabi eest 3600.- krooni Nikolai Grigorjevi kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Aleksandra Grintsevitš võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud 06.04.2006 sõlmis hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ga käenduslepingu, millega võttis endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja vahelistest krediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Kostja ei ole krediidilepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Bigbank AS esitas 27.12.2007 Harju Maakohtule avalduse poolte vastu maksekäsu kiirmenetluse

27 345,14 kr väljamõistmiseks. Harju Maakohus 12.03.2009 määrusega määras sisse nõuda pooltelt solidaarselt nõuded kokku 27 890,14 kr. Bigbank AS esitas 30.03.2009 Harju piirkonna kohtutäiturile Elin Vilippusele täitmisavalduse, mille alusel Harju piirkonna kohtutäitur Elin Vilippus koostas hagejale täitmisteate. Elin Vilippus tegi ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult 10 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Hageja ei saanud täita kohustust Bigbank AS-i ees, kuna tema kaotas sissetuleku oma tööandja maksejõuetuse tõttu. Kohtutäitur alustas sundtäitmist ja arestis hageja kontosid. Kuna täitur alusta sundtäitmist, siis tegi kohtutäitur Elin Vilippus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega otsustas välja mõista hagejalt kohtutäituri tasu summas 6702,40 kr. Hageja sai 03.06.2009 Eesti Töötukassalt tööandja maksejõuetuse hüvitise 34 767,33 kr. 12.06.2009 tasus hageja kohtutäitur Elin Vilippusele 34 645,05 kr, mille hulgas põhivõlg Bigbank AS-i ees 27 345,14 kr, menetluskulud 545.- kr, kohtutäituri tasu 6702,40 kr, kohtutäituri kulud 52,51 kr. kokku 34 645,05 kr. Hageja saatis 14.7.2009 kostjale Akord Inkasso OÜ vahendusel nõudekirja, millega palus regressi korras kogusumma hagejale tagastamist hiljemalt 22.07.2009. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 34 645,05 kr, tasu õigusabi eest 3600.- kr.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 22.02.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: