2-10-6822/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-6822

Tsiviilasi A L hagi R L vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind 10 350.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A L, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xx-x; kostja R L, isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Suurendada Rapla Maakohtu 24.08.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-262 2004 K L ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 1150.- krooni võrra.

Välja mõista R L elatis igakuiselt alates 11.02.2009 kuni 10.02.2010 2650.- krooni, millest maha arvata igakuiselt 1500.- krooni, ning alates 11.02.2010 igakuiselt 2650.- krooni kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamiseni A L kasuks.

Menetluskulud jätta R L kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Rapla Maakohtu 24.08.2004 otsusega mõisteti kostjalt laste ülalpidamiseks välja elatis 3000.- kr. K L on täisealiseks saanud. K õpib xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Hageja ei tööta, on 100% töövõimetu. Hageja igakuiseks sissetulekuks on üksnes riiklik pension, hüvitus puude astme eest ja lapsetoetus. Eelnimetatud sissetulekust ei piisa hageja puudega seotud abivahendite soetamiseks, poolte ühise lapse ülalpidamiseks ning kommunaal- ja muude elukondlike kulude tegemiseks. Samas ei ole kostja hagejale elatist maksnud alates 2009.a juulikuust. Hageja leiab, et kostjalt väljamõistetav 2650.- kr suurune elatis ei ole suur, arvestades elukallidust, lapse reaalseid vajadusi ning asjaolu, et hageja kohustub väljamõistetud elatiselt tasuma ka tulumaksu.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2650.- kr kuus tagasiulatuvalt üks aasta.

Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2650.- kr kuus hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2009.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hagejal on õigus taotleda ka tulumaksu lisamist väljamõistetavale elatisele. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Hageja on 100% töövõimetu. Kostja on tõendanud, et ta on töötu, kuid samas võtab ta hagi õigeks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Seega leiab kohus, et kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: