2-10-4549/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-4549

Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi Harri Roosaare vastu 529.- krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 529.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Haigekassa (reg.nr 74000091, Tallinn, Lembitu 10), hageja esindaja Pille Tael, kostja Harri Roosaar ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx)

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista Harri Roosaarelt 529.- krooni Eesti Haigekassa kasuks.

Menetluskulud jätta Harri Roosaare kanda.

Välja mõista Harri Roosaarelt 1000.- krooni riigilõivu riigi tuludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369 SEB Pangas või nr 221023778606, viitenumber 2900072369 Swedbankis, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik riigilõiv.

Kohustada Harri Roosaart tasuma riigilõiv kuu aja jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Pärnu Maakohus tegi 28.07.2009 otsuse nr 1-09-11285, millega tunnistati kostja süüdi KarS § 121 järgi seoses tervisekahjustuse tekitamisega K R-le ja seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tekitamise, kindlustusjuhtumi toimumise eest. Eesti Haigekassa poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tõttu osutatud tervishoiuteenuste eest on seaduse alusel üle võetud tasu maksmise kohustus haigekassa andmekogu järgmised raviteenuste arved: 1. xx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx poolt raviteenuste arve seeria xx nr xxxxxx summas 345.- kr, 2. xx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx poolt raviteenuste arve seeria xx nr xxxxxx summas 184.- kr. Nimetatud raviarved on tervisehoiuteenuste osutajatele haigekassa poolt tasutud. Haigekassa tegi tähitud kirjaga saates 13.08.2009 kostjale ettepaneku kahju vabatahtliku hüvitamise kohta. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja asunud kahju hüvitama.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 529.- kr.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendus Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 sätestab, et haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.

Ravikindlustuse seaduse § 2 lg 1 sätestab, et ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks Ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Ravikindlustuse seaduse § 29 lg 1 sätestab, et Haigekassa võtab kindlustusandjana kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Pärnu Maakohtu 28.07.2009 otsusega tunnistati kostja süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 5000.- kr selle eest, et ta 28.02.2009 xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx oma elukohas lõi 15-aastast tütart K R karistamise eesmärgil korduvalt rihmaga vastu jalgu ja vigastas löömise käigus tütre parema käe

3. sõrme. xx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx raviteenuste arvega seeria xx nr xxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et ravi maksumus on 345.- kr. xx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx raviteenuste arvega seeria xx nr xxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et ravi maksumus on 184.- kr. Hageja tasus haiglale raviga seotud summad ning seoses sellega on hagejal seaduslik alus ravi eest makstud summad regresskorras välja nõuda kostjalt. Seega kohustub kostja, kes mõisteti kannatanule kehavigastuse tekitamise eest süüdi, hüvitama hagejale kokku 529.- kr.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulud kuuluvad kostjalt otsusega väljamõistmisele, kuna kostja võttis hagi õigeks.

Kohtunik: