3-09-819/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-09-819

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-819 Haldusasi Vindikum Proferm OÜ (end Eelrand Invest OÜ) kaebus Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo 27.07.2009.a ettekirjutuse nr 1-6/1085 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2010.a Menetlusosalised Kaebaja Vindikum Proferm OÜ (end Eelrand Invest OÜ), esindaja advokaat Andrus Kattel.

Vastustaja Politseija Piirivalveameti rahapesu andmebüroo, esindajad Aivar Orukask ja Arnold Tenusaar. RESOLUTSIOON Jätta Vindikum Proferm OÜ (end Eelrand Invest OÜ) kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) 27.07.2009.a ettekirjutusega nr 1-6/1085 kohustati viitega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) § 38 lg 1, 3 ja 4 ning § 41 lg 2 ja 4 Eelrand Invest OÜ-d esitama RAB-le hiljemalt 18.03.2009.a 2006.a majandustegevust kajastavad dokumendid (arved, lepingud ja kassa dokumendid).

Ettekirjutuse kohaselt on RAB-l vajalik saada Eelrand Invest OÜ-lt kui kolmandalt isikult täiendavaid andmeid rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni kontrollimiseks rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 0800352 raames.

2. RAB 18.03.2009.a e-kirjaga pikendati ettekirjutuses märgitud tähtaega kuni 16.04.2009.a. Eelrand Invest OÜ esitas 06.04.2009.a vaide ettekirjutuse tühistamiseks, mis jäeti RAB 08.04.2009.a vaideotsusega nr 1-20/1788 rahuldamata. Vaideotsusega määrati ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 17.04.2009.a.

Haldusasi nr 3-09-819

3. Eelrand Invest OÜ esitas 16.04.2009.a kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles RAB 27.07.2009.a ettekirjutuse nr 1-6/1085 tühistamist. Kohus võttis kaebuse 04.06.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks RAB.

Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse RAB 27.07.2009.a ettekirjutuse nr 1- 6/1085 täitmise peatamiseks jättis kohus 17.04.2009.a rahuldamata. Eelrand Invest OÜ esitas 17.04.2009.a kohtumäärusele määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2009.a määrusega rahuldamata. Ettekirjutus on käesolevaja ajani täitmata.

4. 17.06.2009.a muudeti kaebaja äriregistrisse kantud ärinimi Vindikum Proferm OÜ-ks.

5. Alates 01.01.2010.a korraldati ümber ja ühendati Politseija Piirivalveametiks (PPA) Kodakondsusja Migratsiooniamet, Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefejtuurid, Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad ja Piirivalve Lennusalk. RAB on alates 01.01.2010.a PPA iseseisev struktuuriüksus (politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse § 68 p 1).

Vabariigi Valitsuse seaduse § 1055 lg 4 kohaselt loetakse kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindasid politseiasutused alates 01.01.2010.a Eesti Vabariigi esindajaks PPA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebuse põhjendused.

6.1 Dokumendid ja nendes sisalduv teave on isiku omand. Omand on põhiseaduslikult kaitstud. RAB on sama kontrolltoimiku raames juba andmed ja dokumendid kogunud. Arusaamatuks jääb, mis on menetluse tegelik eesmärk. RAB eesmärk ei ole rahapesu kahtluse kontroll, vaid tõendite hankimine tsiviilvaidluste tarbeks. RTRTS § 41 lg 4 annab RAB-le vaid tehingupõhiselt konkretiseeritud teabe väljanõudmise õiguse ega pane kolmandale isikule kohustust esitada haldusorganile määratlemata dokumente. Kogutud andmetele on RTRTS § 43 lg-te 1 ja 3 vastaselt juurdepääs kõrvalistel isikutel.

6.2 Ettekirjutuses sisalduv nõue, esitada kogu majandusaasta dokumentatsioon, on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. RAB-l on kolmanda isiku suhtes vaid tehingupõhise ja konkretiseeritud dokumentide saamise õigus tingimusel, et neid dokumente ei ole võimalik saada muude isikute käest. Ettekirjtustega nõutakse osaühingult konkreetselt piiritlemata ja määratlemata dokumentide esitamist, mis on isikule koormav ja tekitab ebameeldivusi.

6.3 Haldusmenetluse seadus (HMS) § 56 lg 1 paneb haldusorganile kohustuse haldusakti põhjendada. Ettekirjutuses puudub nõuetele vastav ja RTRTS § 41 lg-s 4 sätestatud faktiline motiveering. Koormav haldusakt, mille täitmist tagatakse haldussunniga, kuid millega pandud halduskohustus ei ole üheselt arusaadavalt määratletud, on õigusvastane.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

7.1 Haldusaktide andmisel peab RAB järgima rahvusvahelisi nõudeid ja RTRTS §-s 43 sätestatud piiranguid ning ei tohi avalikustada andmeid RAB-le teate saatnud isiku kohta. Seepärast ei saa RAB oma ettekirjutuses põhjalikult kirjeldada faktilist alust, mis võib anda viiteid teate saatjale või takistada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist või tõe väljaselgitamist võimalikus tulevases kriminaalmenetluses. RAB-s registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega või RAB algatusel, kui see on vajalik rahapesu,

Haldusasi nr 3-09-819

terrorismi rahastamise ning nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks. Kui kahtlus kinnitust ei leidnud, pole andmetele juurdepääsu õigust ühelgi teisel riigiorganil, ka mitte kohtuorganitel. RAB ei saa vastustada juhtumite eest, kus RAB nõudeid täitnud isikud teevad sellest subjektiivseid järeldusi ning jagavad neid omavahel või kolmandate isikutega. Ettekirjutuse tegemisel ei ole võimalik rahapesukahtlusega tehingute faktilisi asjaolusid lahti kirjutada just seetõttu, et vältida kaitsmisele kuuluvate andmete (sh ärija pangasaladus, teate saatnud isik) lekkimist ning kaitsta uurimise huve. Seega ei saa isik, kes RAB ettekirjutusest tulenevat nõuet täidab, teada, mida tegelikult kontrollitakse. Seetõttu on alusetud ka kaebuse väited RAB poolt teabe ebaseaduslikust kasutamisest ning andmete lekitamisest.

7.2 Kontrolltoimiku 0800352 raames tehtavas analüüsis esineb kaebaja kolmanda isikuna, kelle seos uuritavate tehingutega selgus analüüsi käigus. Kaebaja kohta ei ole ühtegi teadet esitatud. Kontrolltoimiku avab RAB ühe või mitme teate põhjal, mis viitavad omavahel seotud kahtlastele tehingutele. Rahapesu on reeglina erinevate tehingute kogum. RTRTS § 41 lg 4 ei saa tõlgendada selliselt, et RAB-l on õigus nõuda välja dokumente vaid ühe konkreetse uuritava tehingu kontrollimiseks.

7.3 Kaebuses ei ole selgitatud, milliseid ja kui suuri ebamõistlikke kulutusi ettekirjutuse täitmine kaasa toob. Kui raamatupidamine on suuremahuline, on RAB-ga võimalik kokku leppida ettekirjutuse täitmise viis. Raamatupidamisdokumentide kohapealse kontrolli puhul võtab selle teostamine orienteeruvalt aega 1-4 tundi. Seda ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks nõudeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata järgmistel põhjustel.

8.1 Kohus ei nõustu kaebajaga, et RAB 27.07.2009.a ettekirjutus nr 1-6/1085 on nõuetekohaselt motiveerimata. Ettekirjutuses sisaldub nii selle andmise õiguslik alus – viide RTRTS § 41 lg-le 4, mille kohaselt on RAB-l õigus ettekirjutuse alusel saada kolmandalt isikult teavet rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, sealhulgas mis tahes andmekandjal raamatupidamisdokumente kolmandalt isikult, kelle seos uuritava tehinguga selgus kontrolli või analüüsi käigus, kui ka selle andmise faktiline alus - ettekirjutuse kohaselt on RAB-l vajalik saada kaebajalt kui kolmandalt isikult täiendavaid andmeid rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni kontrollimiseks rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 0800352 raames. Seega, kuna kaevatavas ettekirjutuses on esitatud selle andmise õiguslik ja faktiline alus, on ettekirjutus kooskõlas HMS § 56 lg-tega 1 ja 2.

Arvestades, et RAB poolt läbiviidavale haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid arvestades RTRTS-e erisusi (vt RTRTS § 2 lg 2), milleks halduskti põhjendamiskohustuse osas on RTRTS § 43 sätestatud piirangud RAB poolt kogutud andmete kasutamisele, samuti vaideotsuses esitatud kohtu hinnangul väga kaalukat argumenti, et ettekirjutuses täpsema informatsiooni avaldamine võib halvemal juhul viia potensiaalsete tõendite hävitamise või juurdeloomiseni (tl 19), on kaevatava ettekirjutuse faktiline põhjendus piisav ja kooskõlas RTRTS-e eesmärgiga, milleks on Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamine (RTRTS § 1).

8.2 Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et temale kaevatava ettekirjutusega pandud kohustus ei ole arusaadavalt määratletud. Ettekirjutusest nähtub kohtu hinnagul selgelt, et kaebajat kohustatakse esitama RAB-le konkreetseks tähtajaks kogu 2006.a majandustegevust kajastavat dokumentatsiooni. Seega on kohustus sõnastatud piisava täpsusega. Kaebaja leiab ebaõigesti, et

Haldusasi nr 3-09-819

nimetatud nõue on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kohus nõustub vaideotsuses esitatud seisukohaga, et äriühingu raamatupidamisdokumentides sisalduvat teadmata on raske teha ettekirjutust konkreetsete dokumentide väljanõudmiseks (tl 19). Kaebaja ei ole ka toonud välja mingisuguseidki andmeid selle kohta, kui mahukas on tema 2006.a majandustegevuse dokumentatsioon ning kui suuri rahalisi või ajalisi kohustusi temalt ettekirjutuse täitmine temalt nõuaks. Seega pole kohtul alust pidada kaebaja nõutud mahus dokumentide esitamiseks kohustamist ei põhjendamatuks ega ka ebaproportsionaalseks.

8.3 Kohus leiab, et kaevatava ettekirjutuse tegemiseks esineb RTRTS § 41 lg-s 4 sätestatud alus. Vastustaja seletuse kohaselt esineb kaebaja kontrolltoimiku 0800352 raames tehtavas analüüsis kolmanda isikuna, kelle seos uuritavate tehingutega selgus analüüsi käigus (tl 57). Asjas puudub vaidlus, et kaebaja ei ole vastustajale nõutavaid dokumente esitanud. Kaebusest nähtuvalt kaebaja möönab, et vastustajal on RTRTS § 41 lg 4 alusel õigus nõuda talt tema majandustegevust käsitlevaid dokumente, kuid keeldub dokumentide esitamisest väitega, et need võivad saada teatavaks kolmandatele isikutele (tl 5-6). Esiteks, ei saa väitega, et võimalik on kaebaja edastatavate dokumentide teatavakssaamine kolmandatele isikutele, keelduda RAB-le andmete esitamisest, mida viimasel on seadusest tulenev õigus nõuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskoleegiumi 13.05.2009.a määrus, p 10, tl 45). Teiseks, puuduvad asjas andmed selle kohta, et kolmandatel isikutel oleks juurdepääs RAB valduses olevatele dokumentidele. Kaebaja poolt kaebuses ja kohtuistungil kirjeldatud asjaoludest – kolmas isik A.M. on taotlenud kohtult kohtult dokumendi väljanõudmist ja esitanud kohtule dokumendid, mis väidetavalt on esitatud RAB-le – ja kohtule esitatud dokumentidest (tl 21-24, 78-82) ei saa A.M. või mõne muu isiku juurdepääsu RAB valduses olevatele dokumentidele järeldada.

9. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole.

Indrek Paukštys Kohtunik