2-09-66843/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS Hagi õigeksvõtul põhinev K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-66843 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi A F hagi A B vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A F (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: A B (ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A F hagi A B vastu elatise nõudes täies ulatuses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista A B välja A F kasuks tütre A B, sünd XXX (ik XXX) ülalpidamiseks elatis alates 01.08.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärast.

3. Väljamõistetud elatis tuleb ülekanda A F arvelduskontole nr XXX SWEDBANKas selgitusega: elatis A B jaoks.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-66843 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Tsiviilasi nr 2-09-66843

2(3) riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

10.12.2009.a esitas A F hagi A B vastu elatise nõudes, kus palus mõista A. B välja tema kasuks elatis nende ühise lapse ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 175 krooni alates 01.08.2009. Kostja oma 03.02.2010 hagi vastuses nõustus esitatud nõudega, s.t võttis hagi õigeks.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 10.12.2009.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis summas 2 175 krooni, mistõttu antud asja hagihind moodustab 19 575 krooni (2 175 krooni * 9 kuud).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja 03.02.2010.a hagi vastuses tunnistas hagi, kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg-tega 1 ja 2.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida

Tsiviilasi nr 2-09-66843

3(3) ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; mis on antud asjas 10.12.2009. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kuna kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust, tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 2 175 krooni alates 01.08.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärast.

TsMS 468 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuna kostja võttis hagi kohe õigeks, hageja ei kasutanud ammendavalt kohtuväliseid võimalusi ja kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, loeb kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Siit tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik