2-10-1064/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK.L. on sündinud xxx. a (käesoleval ajal 12. aastane), V.D. on sündinud xxx. a (2 aastat 6 kuud vana). V.D. elab alates 2007. aastast ning K.L. alates 2009. aasta septembrist hooldusperes. Laste peres hooldamise kohta on Narva linna Sotsiaalabiamet sõlminud lepingud hooldaja I.G.ga. Käesoleval ajal kehtivad laste perekonnas hooldamise lepingud, mis on sõlmitud 07. detsembril 2009. a ja kehtivad kuni 31. detsembrini 2010. a.
Legislator headnote
AI generated2-10-1064/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Perekonnaseadus (PkS) § 92 lg 1, 2 ja 3 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2010. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-10-1064 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus eestkoste seadmiseks alaealiste laste K.L. ja V.D.i (D.) üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) (RK 75009148; postiaadress: Linda 4, 20309 Narva) sotsiaalabiamet@narva.ee
Esindaja: G. V.
Puudutatud isik: I.G. (IK xxx; elukoht: xxx) irgo67@mail.ru
Puudutatud isik: K.L. (IK xxx; elukoht: xxx)
Puudutatud isik: V.D. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Seada eestkoste alaealiste K.L., sündinud xxx. a (IK xxx) ja V.D.i, sündinud xxx. a (IK xxx) üle ja määrata nende eestkostjaks I.G. (IK xxx). Eestkoste seatakse kuni eestkostetavate täisealiseks saamiseni.
2. Eestkostja I.G. on laste K.L. ja V.D.i seaduslik esindaja.
3. Eeskostja ülesannete ring on määratletud perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja § 97 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt eestkostja tagab laste kasvatamise, ülalpidamise ning laste varalise õiguste ja huvide kaitse.
4. Lubada K.L.l ilma eestkostja I.G. nõusolekuta teha igapäevaseid elukondlikke pisitehinguid.
Edasikaebe kord
Kohtumäärus jõustub kohtumääruse eestkostjale kättetoimetamisega.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevast.
I Asjaolud ja avaldus
1. K.L. on sündinud xxx. a (käesoleval ajal 12. aastane), V.D. on sündinud xxx. a (2 aastat 6 kuud vana).
2. V.D. elab alates 2007. aastast ning K.L. alates 2009. aasta septembrist hooldusperes. Laste peres hooldamise kohta on Narva linna Sotsiaalabiamet sõlminud lepingud hooldaja I.G.ga. Käesoleval ajal kehtivad laste perekonnas hooldamise lepingud, mis on sõlmitud 07. detsembril 2009. a ja kehtivad kuni 31. detsembrini 2010. a.
3. Viru Maakohtu 17. aprilli 2009. a kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-09-8771) on vanematelt
J. L.lt ja J. T.ilt ära võetud vanema õigused ühise poja J.T. (sündinud xxx a) ja J. L.lt vanema õigused lisaks tütre K.L. suhtes. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole lapsevanem Jelena Lebedeva tundnud huvi laste vastu, kuritarvitanud vanema õigusi, kohelnud lapsi julmalt ning jätnud mõjuva põhjuseta täitmata kohustused laste eest hoolitsemisel ja kasvatamisel.
4. Viru Maakohtu 29. septembri 2009. a kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-08-53988) on vanematelt T. M.lt ja A. D.ilt ära vanema õigused lapse V.D.i suhtes. Lapse üle seati eestkoste ning eestkostja ülesandeid pidi täitma eestkosteasutus (Narva linna Sotsiaalabiamet). Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole lapsevanemad tulnud toime lapse kasvatamisega, kuritarvitasid narkootilisi aineid ja vanemad andsid oma lapse kasvatada I.G.le.
5. Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas Viru Maakohtule 07. jaanuaril 2010. a avalduse eestkoste seadmiseks alaealiste K.L. ja V.D.i üle. Avalduses taotleb avaldaja alaealiste laste eestkostjaks määrata laste hooldaja I.G..
Avalduse kohaselt on soovib K.L. jääda hooldusperesse, lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, I.G. omadused ja võimed võimaldavad tal eestkostja kohustusi täita, tema elamistingimused, varaline seis, perekonnaliikmete omavahelised suhted ning psühholoogiline kliima on lastele soodsaks eluja kasvukeskkonnaks. Perekond elab neljatoalises kõige mugavustega korteris. I.G. on abielus, 2 lapse ema ja 3 lapse hooldaja. Lapsed on hoolitsetud ja kontrolli all, vastastikune suhe perekonnas on positiivne, emotsionaalselt tasukaalukas ja soe, I.G. tervis lubab olla eestkostjaks alaealiste laste üle.
II Puudutatud isikute ärakuulamine
6. Kohus kuulas 17. veebruaril 2010. a ära puudutatud isikud I.G. ja K.L..
7. I.G. selgitas, et tal on olemas eestkostja kogemus ja laste kasvatamise kogemus, tema kutsumuseks on lapsi kasvatada ning ta tegutseb aktiivselt vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laste õiguste kaitsmisega, ta on MTÜ Kohtla-Järve ja Kohtla Kasuperede Koda asutaja ja juhatuse liige. V. kasvab tema peres juba alates sünnist, K. aga 2009. aasta septembrist. V.on tema varasema eestkostetava M. M. veresugulane.
8. Puudutatud isik, alaealine K.L. rääkis vestluses kohtunikuga, et talle meeldib hooldusperes tädi Ira juures elada.
III Kohtu põhjendused
9. Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. Perekonnaseadus (PkS) § 92 lg 1, 2 ja 3 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
11. Laste üle eestkoste seadmise osas on oma seisukohti väljendanud avaldaja, hooldaja (eestkostjaks soovitud isik), eestkostetav laps K.. Kõik eelpool nimetatud isikud on arvamusel, et eestkoste seadmine on põhjendatud ning eestkostjaks tuleks määrata puudutatud isik I.G.. Kohus veendus vestlusel I.G.ga, et eestkostja kandidaat on väärikas inimene ja omab suuri kogemusi vanemliku hoolitsuseta jäänud laste õiguste tagamisel.
12. Asjaolu üle, et lapsed on ilma jäänud vanemlikust hoolitusest, ei ole vaidlust. Seega on eestkoste seadmise alus PkS § 92 lg 3, laste ilmajäämine vanema igapäevasest hoolitsusest.
13. Kohtule on piisavalt põhistatud, et puudutatud isik I.G. on nii oma isikuomaduste kui ka oskuste tõttu suuteline vastutama laste eest, tagama laste heaolu, turvalisuse, pakkuma lastele kodu, vajalikku sotsiaalset tugivõrgustikku, hoolt ja armastust. Kohtunik võttis ühendust ka Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitsespetsialist N. D.ga, kes iseloomustas I.G.t positiivselt.
14. Eestkoste eesmärgiks on lisaks lapse isiklike õiguste ja huvide kaitsele ka lapsele turvatunde ja heaolu tagamine.
15. Puuduvad PkS §-s 96 sätestatud asjaolud, mis takistaksid I.G.l olemast alaealistele lastele eestkostjaks.
16. Eeltoodust lähtudes ja arvesse võttes, et alaealised lapsed on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, I.G. kasvatab alaealisi lapsi ja hoolitseb nende eest, eestkostja ja eestkostetavate suhted on head, eestkostetav, kes on kohtu poolt ära kuulatud, on avaldanud oma soovi, eestkostja kandidaat on sobiv isik, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma kohustusi alaealiste eestkostjana, mistõttu eestkoste määramine on põhjendatud ning kooskõlas laste huvidega.
17. Kohus selgitab eestkostjale, et eestkostja kohustused on loetletud PkS §-s 97 ja §-s 98, eestkostja piirangud tehingute tegemisel on loetletud PkS §-s 99, keelatud tehingud PkS §-s
100 ning aruandekohustus PkS §-s 101.
18. Karina vanust arvestades on mõistlik anda eestkostetavatele õigus teha igapäevaseid elukondlikke pisitehinguid taskuraha piires.
Kohtunik