2-09-47724/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedveebruar.2010. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-47724 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Rünno Nemvalts vastu 13 831 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 6 916 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (OÜ ICE Credit Solutions; registrikood 24051730; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); - kostja Rünno Nemvalts Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
Legislator headnote
AI generated2-09-47724/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib TsMS 407 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lõige 2). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude väljamõistmist. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
Full text
Tsiviilasi nr 2-09-47724
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar.2010. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-47724 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Rünno Nemvalts vastu 13 831 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
6 916 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (OÜ ICE Credit Solutions; registrikood 24051730; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); - kostja Rünno Nemvalts Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Välja mõista Rünno Nemvalts’ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks 13 831 krooni, millest 6 916 krooni on põhivõlgnevus ja 6 915 krooni viivis.
3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega Jätta menetluskulud Rünno Nemvalts’i kanda. Välja mõista Rünno Nemvalts’ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 2 400 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi Rünno Nemvalts’i vastu 13 831 krooni (põhinõue 6 916 krooni ja viivis 6 915 kooni) väljamõistmiseks. 05.10.2009. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse, kohustades kostjat hiljemalt
20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatama, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitama neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 28.12.2009. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib TsMS 407 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lõige 2). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude väljamõistmist. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 20.09.2004. a Viasati vaatajakaardi üürija abonemendilepinguga, Viasati vaatajakaardi üürija abonemendilepingu tüüptingimustega, 14.09.2009. a kostjale esitatud arvega, 14.01.2009. a nõude loovutamise teatisega ja 14.01.2009. a võlateatisega. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning lg 2, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Julianus Inkasso OÜ hagi Rünno Nemvalts’i vastu 13 831 krooni nõudes.
Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 400 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 2 800 krooni, kokku seega
4 200 krooni. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 400 krooni. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid avalduse koostamise ja kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 400 krooni (1 400 + 1 000). Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 2 400 krooni.
Kohtunik