2-09-62628/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse teatavakstegemise aeg

ja koht

25. veebruar 2010 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-09-62628

Tsiviilasi, avalduse sisu

DJ avaldus AJ suhtlemiskorra määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: DJ (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik I: AJ (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik II: MJ (isikukood: XXX elukoht: XXX)

Resolutsioon

1. DJ avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks

rahuldada.

2. Määrata, et DJl on õigus AJ suhelda ning osaleda lapse

kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel alljärgnevalt:

-

igal kolmapäeval võtab isa DJ lapse AJ lasteaiast kell

16.00 ja toob ema MJ juurde koju kella 18.00-ks;

-

kahel korral kuus so. üle ühe nädala pühapäeval võtab DJ

lapse AJ , kas lapse kodust või poolte kokkulepitud kohast kell

10.00 ja toob tagasi kell 13.00;

-

kui kohtumine jääb toimumata DJ tingitud põhjustel, siis

ei kuulu see kohtumiskord asendamisele, väljaarvatud juhul, kui

pooled ei lepi kokku teisiti;

-

kui kohtumine jääb toimumata MJ või AJ tingitud

põhjustel, siis tuleb ärajäänud kohtumine asendada osapooltele

sobiva ajaga väljaarvatud juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti;

-

avaldaja või puudutatud isikute haiguse korral või muu

mõjuva põhjuse, mis takistab käesoleva korra täitmist,

ilmnemisel, tuleb osapooltel sellest üksteisele ette teatada

vähemalt üks ööpäev;

-

täiendavad

suhtlemisajad

või

määruses

märgitud

suhtlemisaegade muudatused toimuvad poolte omavahelisel

eelneval kokkuleppel.

Edasiakebamise kord

Kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa

Kohtumääruse kehtima

hakkamine ja täitmine

Kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata

alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta

määrus vastavalt selle sisule on tehtud.

Kohtumääruse jõustumine

Kohtumäärus jõustub määruse teatavakstegemisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

25.11.2009 esitas DJ avalduse lapse AJ suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kuna pooled ei jõua

lapsega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele. Vanemad ja laps elasid koos kuni 2008 aasta

veebruarikuuni, pärast seda asus lapse ema koos lapsega eraldi elama. Laps elab ema MJ juures Liivalaia

5-12 Tallinnas. Avaldaja ettepaneku kohaselt soovib ta lapsega koos olla teisipäeviti kella 15.00-st kuni

19.00-ni, neljapäeviti 15.00-st kuni 19.00-ni ja laupäeviti alates 11.00-st kuni pühapäevani kella 19.00-ni.

Puudutatud isik, lapse ema MJ, nõustus avaldusega, kuid tegi ettepaneku määrata lapsega suhtlemiseks

eelnevalt eestkosteasutusega läbiarutatud kord, mille kohaselt avaldaja kohtub lapsega kaks korda kuus

pühapäeviti alates 10.00-st kuni 13.00-ni, kusjuures lapse üleandmise koht määratakse vanemate

kokkuleppel, iga nädalal kolmapäeviti, selliselt, et avaldaja võtab lapse lasteaiast kell 16.00 ja toob lapse

koju kella 18.00-ks ning et lisakohtumised toimuvad vanemate kokkuleppel. Puudutatud isiku väitel kolis

ta avaldajast eraldi elama, kuna avaldaja peksis teda kooselu ajal, viibis suure osa vabast ajast kasiinos ja

oli kodus väga harva. Avaldaja hakkas lapsele elatist maksma 1500 krooni kuus alles pärast

kohtumääruse tegemist.

Eestkosteasutuse esindaja arvamusest nähtuvalt elab puudutatud isik MJ koos oma 3-aastase tütre AJ ja

seadusliku abikaasa AJ 2-toalises kõigi mugavustega korteris aadressil XXX, Tallinn. MJ on lapseootel

ning aprillikuus on oodata pere juurdekasvu. Lapse ema sõnade kohaselt on avaldaja siiani leppinud

lapsega kohtumisi kokku telefoni teel, kuid toonud tihti lapse kokkulepitud ajast varem emale tagasi. 3-

aastane A on emale öelnud, et nad on isaga koos käinud tuttavate juures külas, samas on laps koju tulles

kurtnud, et tal on kõht tühi ja ta pole süüa saanud. 3-aastane A on Tallinna Lasteaia kasvandik ning ema

väitel käib isa aeg-ajalt lasteaias lapsega jalutamas, segades sellega lasteaiarühma igapäevast

elukorraldust. Ema hinnangul ei ole lapse isa siiani pakkunud lapsele kohtumisteks eakohast ja

huvipakkuvat tegevust ega ei ole arvestanud lapse päevarežiimiga s.o. söögiaegadega.

Eestkosteasutus tegi ettepaneku määrata lapse iga ja elukorraldust arvestades alljärgnevat

suhtlemisgraafikut: igal kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast kell 16.00 ja toob ema juurde koju kella

18.00-ks; kahel korral kuus s.o. üle nädala pühapäeval võtab isa lapse kell l0.00 ja toob tagasi kell 13.00;

lapse ühelt vanemalt teisele üleandmise, täiendavad suhtlemisajad või nende muutused kooskõlastavad

pooled omavahel eelnevalt.

Kohus kuulas menetlusosalised ära 15.veebruaril 2010.

Kohus, võttes arvesse, et käesolevas hagita perekonnaasjas tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest, et lapse

isa ei ole lapsega regulaarselt suhelnud ega lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel osalenud kaks

aastat alates 2008 aasta veebruarikuust, et laps on alles 3-aastane ning tal on kodus ja lasteaias

väljakujunenud kindel päevakava koos söögi- ja päevaste uneaegadega, mida ei tohi lapse tervise ja

heaolu huvides rikkuda, et lapsele tuleb anda aega uue elukorraldusega harjumiseks ning vanematele

tuleb jätta võimalus kohtu määratud suhtlemiskorda täita paindlikult ja teha selles kokkuleppel

muudatusi, rahuldab avalduse ja määrab lapsega suhtlemiseks alljärgneva korra:

DJl on õigus AJ suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel alljärgnevalt:

-

igal kolmapäeval võtab isa DJ lapse AJ lasteaiast kell 16.00 ja toob ema MJ juurde koju kella

18.00-ks;

-

kahel korral kuus so. üle ühe nädala pühapäeval võtab DJ lapse AJ , kas lapse kodust või poolte

kokkulepitud kohast kell 10.00 ja toob tagasi kell 13.00;

-

kui kohtumine jääb toimumata DJ tingitud põhjustel, siis ei kuulu see kohtumiskord

asendamisele, väljaarvatud juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti;

-

kui kohtumine jääb toimumata MJ või AJ tingitud põhjustel, siis tuleb ärajäänud kohtumine

asendada osapooltele sobiva ajaga väljaarvatud juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti;

-

avaldaja või puudutatud isikute haiguse korral või muu mõjuva põhjuse, mis takistab käesoleva

korra täitmist, ilmnemisel, tuleb osapooltel sellest üksteisele ette teatada vähemalt üks ööpäev;

-

täiendavad suhtlemisajad või määruses märgitud suhtlemisaegade muudatused toimuvad poolte

omavahelisel eelneval kokkuleppel.

Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid: Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist

korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada.

Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata

suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks

vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja

määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat

määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on

täidetav täitemenetluses.

TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline

esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud. TsMS 56. peatüki 3. jao sätetest käeolevale määrusele edasikaebamise õigust ei tulene.

TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata alates päevast, kui

see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud.

Tulenevalt TsMS § 466 lõikes 3 ja § 479 lõikes 3 sätestatule jõustub määrus, mille peale ei saa esitada

määruskaebust menetlusosalistele teatavakstegemisest.

Kohtunik: