2-09-44414/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-44414

Tsiviilasi

S Aktsiaseltsi hagi AG vastu 6 609,71 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

6 058,58 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S Aktsiaselts (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja Virge Murak

Kostja AG(isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AGlt 6 609,71 (kuus tuhat kuussada üheksa krooni 71 senti) krooni S

Aktsiaseltsi kasuks.

3. Välja mõista AGlt viivis 0,027% päevas põhinõudelt (6 058,58 krooni) alates

02.09.2009 kuni põhinõude täieliku tasumiseni S Aktsiaseltsi kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta AG kanda.

2. Välja mõista AGlt menetluskulu 2 569,35 (kaks tuhat viissada kuuskümmend

üheksa krooni 35 senti) krooni S Aktsiaseltsi kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

S Aktsiaselts esitas 02.09.2009 hagi AG vastu 6 609,71 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tuleneb hageja ja kostja vahel 03.11.2007 sõlmitud krediitarvelepingust. Kostja ei täitnud oma

kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingu tingimusi.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue saadeti hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile Xxx, Tallinn.

Nimetatud

aadressilt

tagastati

dokumendid

kohtule

märkega

„ei

ela

aadressil“.

Rahvastikuregistris ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis näidatud kostja elukoha aadressil

Xxx, Tallinn saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „keegi ust ei ava“. Kohus saatis

kostjale hagimaterjalid kohtutäituri vahendusel. Kostja naaber kinnitas kohtutäiturile, et kostja

elab korteris 12. Kostjale jäeti dokumendid postkasti 21.01.2010. Kostja vastust 20 päeva

jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda

ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks

dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse

sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis

harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule

võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole

võimalik saajale või tema esindajale isiklikult.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

S Aktsiaseltsi ja AG vahel 03.11.2007 sõlmitud krediitarvelepingust nähtub, et poolte vahel

on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi

puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt

lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale

võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlg summas 6 058,58 krooni, intress 84,92 krooni ja viivis 466,21

krooni, kogusummas 6 609,71 krooni.

TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Alates 02.09.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 6 058,58

krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 2 569,35 krooni

järgmiselt: 1 400 krooni riigilõivu hagimenetluses, kohtutäituri tasu 420 krooni, 689,35

krooni õigusabikulud ning 60 krooni postikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri

vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise

ja edastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 punktidele 1 ja 2 on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 689,35

krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja

kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008

määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000

krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 6 058,58 krooni.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv 1 400 krooni, kohtutäituri tasu 420 krooni, õigusabikulud

689,35 krooni ning postikulud 60 krooni, kokku 2 569,35 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson