2-09-56421/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS HAGI ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-56421 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. veebruaril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi N D hagi V G vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N D (isikukood XXX, elukoht (registreeritud) XXX) Kostja V G (isikukood XXX, elukoht (registreeritud) XXX) Menetluse liik Hagimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N D hagi V G vastu elatise nõudes täies ulatuses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista V G välja N D kasuks poja D G, sünd XXX ülalpidamiseks elatis alates 28.10.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX igakuiselt summas 2175 krooni (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.

3. Välja mõistetud elatisest tuleb maha arvestada kostja poolt juba tasutud elatise summa 4975 (neli tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-56421 jäävad poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Tsiviilasi nr 2-09-56421

2(3) riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

28.10.2009.a esitas N D hagi V G vastu elatise nõudes. Kohtule 23.12.2009.a saadetud vastuse võttis kostja hagi õigeks ning palub arvestada elatise väljamõistmisel tema poolt juba hagejale tasutud elatist kokku summas 4975 krooni. Kostja märgib, et juhul kui hageja oleks kostja poole pöördunud kohtuväliselt, oleks kostja vabatahtlikult suurendanud pojale makstava elatise summat kuni 2175 kroonini.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 27.10.2009.a.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni, mistõttu antud asja hagihind 19

575 krooni (2 175 krooni * 9 kuud).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja 18.11.2009.a kohtuistungil tunnistas hagi, kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg 1 ja 2.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida

Tsiviilasi nr 2-09-56421

3(3) ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; mis on antud asjas 28.10.2009.

Kuna kostja täitis vabatahtlikult ja kohtuväliselt ülalpidamiskohustust, kuid väiksemas ulatuses, tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 2175 krooni (seadusega ettenähtud miinimummääras) alates 28.10.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, arvestades kostja poolt juba tasutut, so. 4975 krooni.

TsMS 468 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kuna kostja võttis hagi kohe õigeks, hageja ei kasutanud ammendavalt kohtuväliseid võimalusi ja kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Siit tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik