2-09-67292/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. N.V.i hagi P.M. vastu rahuldada.

2. Välja mõista P.M.lt elatis N.V.i kasuks poja K. M. (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 11.12.2009 summas

2 000 (kaks tuhat) krooni kuni poja K. M. täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 03.04.2008 otsusega kostjalt P.M.lt välja elatis alaealise poja K. M. ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus. Poeg on hageja ülalpidamisel. Kostja tasub vaid kohtuotsusega määratud suuruses elatist, muul viisil poega ei toeta. Poeg kasvab, sellega suurenevad ka tema ülalpidamiseks vajalikud kulud. Lapsel on terviseprobleemid, mistõttu tuleb hagejal teha lisakulutusi ravimitele. Hageja ise on töövõimetuspensionär ja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 3 600 krooni kuus. Hagejale teadaolevatel andmetel kostja Eestis ei tööta, teenib endale elatist välismaal. Kostjal on elamisluba Rootsi Kuningriigis, töötab seal ning omab seal ka püsivat sissetulekut. Kohtuasja number 2-09-67292 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi N.V.i (end M.) hagi P.M. vastu elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

N.V. (IK xxx, elukoht: xxx)

P.M. (IK xxx, elukoht: xxx)

Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 03.04.2008 otsusega väljamõistetud elatist kuni 2 175 kroonini kuus.

Kostja vastus

2. Kostja P.M. tunnistas hagi osaliselt. Kostja selgitas, et hageja väide kostja töötamisest Rootsis on paljasõnaline. Hageja arvamus põhineb asjaolul, et enne abielulahutust töötas kostja Rootsis. Käesoleval ajal on kostja 50% töövõimetu. 50%-lise töövõimekaotusega töötajaid Rootsis ei vajata. Pensioni saab kostja 2009 krooni kuus kuni 2011. aastani. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Hageja sai kostjalt ja viimase vanematelt abi: lapsele osteti mänguasju, riideid, lapsele kingiti arvuti, tasuti poksiringi kulud. Kostja suudab hagejale elatist tasuda vaid 2 000 krooni, jättes endale 9 krooni pangaülekannete tegemiseks.

Hageja seisukoht kostja vastusele

3. Hageja teatas vastuseks kostja vastusele, et on nõus 2 000 kroonise elatisega.

II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Kohus tuvastas, et

- poolte kooselust sündis 23.08.2001 poeg K. M. (tl 5);

- Viru Maakohtu 03.04.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-40846 mõistis kohus P.M.lt hageja N.V.i kasuks poja K. M. ülalpidamiseks elatise igakuiselt 1 800 krooni kuus (tl 2-4);

- OÜ Järve Tervisekeskuse tõendi kohaselt põeb K. M. allergilist astmat ning saab regulaarset baasravi (tabletid, aerosoolid), soovitav sanatoorne ravi (tl 6);

- N.V.ile (end M.) on määratud töövõimetuspension kuni 31.08.2010 (tl 8);

- Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna otsusega nr 574507 on P.M. osaliselt töövõimetu , töövõime kaotuse protsent 50% (mõõdukas astmes suhkurtõbi) (tl 16-18).

6. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

7. Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi PkS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Erandina sätestatakse kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla PkS § 61 lg 4 märgitud elatise miinimummäära PkS § 61 lg 5 ja 6 märgitud alustel. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla kehtestatud miinimum suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu ; 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

8. Kostja selgitas kirjalikus vastuses, et on võimeline elatist tasuma summas 2 000 kooni (tl 15- 16), sest on 50% töövõimetu (suhkrutõbi). PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. (Riigikohtu 12.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07).

9. Hageja N.V. on nõus elatise suurusega 2 000 krooni kuus (tl 29). Seega nõustus hageja elatise tasumisega alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

10. Kohus, arvestades poolte taotlusi ja asjaolu, et kostja omab 50% töövõime kaotust, mõistab P.M.lt välja elatise N.V.i kasuks poja K. M. ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus alates hagi esitamisest so alates 11.12.2009 (PkS § 70 lg 1).

11. Kohus lahendas asja TsMs § 403 lg 1 alusel (poolte nõusolekul) järgi kirjalikus menetluses. 03.02.2010 saatis kohus pooltele kirjaliku menetluse teated, määras tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust, kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik