2-10-389/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-389

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 17.veebruar 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-389 Tsiviilasi Txxxxxx Lxxxxxxxx hagi Jxxx Vxxxxxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxxxxx Lxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Jxxx Vxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada TxxxxxxxLxxxxxxxx ja Jxxx Vxxxxxxxxx vahel sõlmitud ja 08.veebruaril 2010.a kohtule esitatud kompromiss, mis sõlmiti alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Jxxx Vxxxxxxxx kohustub tasuma Txxxxxx Lxxxxxxxxxx lapse DxxxxVxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 2175( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 01.02.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxx. 1.2 Jxxx Vxxxxxxxx kohustub tasuma elatise igakuiselt DxxxxVxxxxxxxxx arveldusarvele nr 221023397621 Swedbankas hiljemalt jooksva kuu viimaseks päevaks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-67479 menetlus Txxxxxx Lxxxxxxxx hagis Jxxx Vxxxxxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-09-67479 kantud menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Kalevi t 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Txxxxxx Lxxxxxxxx esitas 05.01.2010.a kohtule hagiavalduse Jxxx Vxxxxxxxxxxvastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Txxxxxx Lxxxxxxxx palus kohtul Jxxx Vxxxxxxxxxxx lapse DxxxxVxxxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 3500 krooni, millele on lisatud tulumaks, s.o. kokku summas 4235 krooni kuus alates 01.02.2010.a

Kohus väljastas hagiavalduse kostjale ja kohustas teda vastama. Kostja vastas kohtule (tl.8- 10), tunnistades hagi osaliselt ja tehes ettepaneku saavutada kohtuväline kokkulepe elatise 2175 krooni kuus tasumiseks. Kohus tuginedes TsMS § 4 lg.4 pöördus hageja poole (tl.18). 08.02.2010.a esitas hageja kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromisslepingu ja palus selle kinnitamist kohtu poolt (tl.20).

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu, mis oma sisult on kooskõlas Perekonnaseaduse vastavate sätetega. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromissis on kokku lepitud, et elatis makstakse poolte ühise lapse arvele ja kuna selline on poolte ühine tahe (ka juba hagiavalduses kirjas), ei pea kohus põhjendatuks seda muuta. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokkuleppe sõlminud, - kulud jäävad kummagi poole enda kandaseega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433.

Kohtunik Ü. Raag