2-09-47784/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-47784

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-47784 Tsiviilasi J K hagi R O vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J K (endine perekonnanimi A, isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja R O (isikukood XXX, elukoht XXX) Tsiviilasja hind 44575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 08.02.2010.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et XXX. sündinud D A (isikukood XXX, sünniakt nr 617 koostatud Ida- Viru Maavalitsuses (Narva) 08. novembril 2005.a.) põlvneb isast R O (isikukood XXX).

3. Välja mõista R O J K kasuks elatis lapse D A, sünd XXX, ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.03.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.

4. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda kanda.

Jõustunud kohtuotsus saata 10 päeva jooksul jõustumisest alates perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (PKS § 42 lg 3).

2-09-47784

2(3) Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

22.09.2009.a esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada lapse D A põlvnemine kostjast ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis summas 2175 krooni igakuiselt alates 01.03.2009.a.

Kostja ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Kostja tunnistas hagi. Tema tunnistas, et on D A isa ja nõustus maksma lapse ülalpidamiseks elatis seadusega sätestatud miinimummääras alates märtsist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Hageja on taotlenud põlvnemise tuvastamist. Kostja on hagi õigeks võtnud, tunnistades kohtuistungil, et ta on D A isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohus leiab, et kuna kostja on lapse põlvnemist ise tunnistanud, siis kuulub hagi põlvnemise

2-09-47784

3(3) tuvastamise osas rahuldamisele. Tuvastatud on, et R O on D A isa.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 2 alusel mõistab kohus elatise alates 01.03.2009.a.

Kostja tunnistab, et tal tuleb lapse ülalpidamiskohustust täita hageja nõutud ja seaduses sätestatud elatise miinimummääras alates märtsist 2009.a. Seega kuulub hagi elatise nõudes rahuldamisele.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, 129 lg 2, 132 lg 1 ja 134 lg 1 sätestatust. Käesoleva hagi hinnaks on 44 575 krooni (25 000 krooni lapse põlvnemise nõude hind + 19 575 krooni elatise nõude hind).

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik