3-10-341/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2010, Tallinn

Haldusasja numbrid

3-10-334, 3-10-339, 3-10-340, 3-10-341

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse taotlused

seada V. L.’i, K. R., B. A.’u ja D. S. nimel kinnistusraamatus

registreeritud kinnistutele kohtulik ühishüpoteek Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse

kaudu) summas 1 263 294 krooni.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja

Tollikeskuse taotlus ja seada kohtulik ühishüpoteek summas

1 263 294 krooni Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) järgmistele kinnistutele:

1.1 V. L.’i nimel kinnisturaamatus registreeritud elamumaale,

registriosa numbriga xxxxxxxxxx

1.2

V. L.’i

nimel

kinnisturaamatus

registreeritud

maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxxx

1.3 K. R. nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale,

registriosa numbriga xxxxxxxxxx

1.4

B. A.`u

nimel

kinnistusraamatus

registreeritud

elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx

1.5

D.

S. nimel

kinnistusraamatus

registreeritud

maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxx

1.6

D.

S. nimel

kinnistusraamatus

registreeritud

maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx

2. Saata määrus Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kande

tegemiseks ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskusele ja V. L.’ile, K. R.’le, B. A.’ule ja D. S.’le

teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskus (HKMS § 30 lg 2 p 1; § 471 lg 1 alusel) ja

V. L., K. R., B. A. ja D. S. (HKMS § 12² lg 5 alusel) kümne

päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu kaudu (HKMS § 30 lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD

1. 19.11.2009 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

(edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Maksuhaldur palub seada

kohtulik ühishüpoteek V. L.’i, K. R., B. A.’u ja D. S. nimel kinnistusraamatus registreeritud

kinnistutele. Maksuhaldur selgitas, et taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse

(edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

2. OÜ BKVD Ehitus registreeriti äriregistris 27.02.2003 Harju Maakohtu registripiirkonnas.

Äriühingu põhitegevusalaks on üldehitus- ja remonditööd. Äriregistri andmetel olid OÜ BKVD

Ehitus juhatuse liikmeteks ajavahemikul 21.11.2003 kuni 17.07.2009 V. L., K. R., B. A. ja D. S..

Alates 16.07.2009 registreeriti OÜ BKVD Ehitus Viru Maakohtu registripiirkonnas ning samal ajal

vahetus ka juhatus ning alates 16.07.2009 kuni tänaseni on OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmeks U.

E. 3. 04.01.2008 korralduse nr 12-2.1/295 ja 22.12.2008 korralduse nr 12-2.1/295-1 alusel kontrollis

maksuhaldur OÜ BKVD Ehitus käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise

õigsust perioodil 01.01.2007 kuni 30.11.2007. 25.03.2009 andis maksuhaldur revisjoniakti nr 12-

2.1/4002 ja määras 26.05.2009 maksuotsusega nr 12-5/226 kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste

eest OÜ-le BKVD Ehitus tasumiseks kokku 1 334 624 krooni. Maksuotsus jõustus 31.05.2009 OÜ

BKVD Ehitus juhatuse liikmele posti teel kätte toimetamisega äriregistris registreeritud aadressil ja

e-posti aadressil. 16.07.2009 ehk vahetult pärast maksuotsuse koostamist võõrandati OÜ BKVD

Ehitus U. E.`ile, kellel puudub maksuhaldurile teadaolevalt kindel töökoht ning sidevahendid.

Maksuvõlg tekkiski OÜ-l BKVD Ehitus 26.05.2009 maksuotsusega nr 12-5/226. Maksuhaldur on

seisukohal, et OÜ BKVD Ehitus endised juhatuse liikmed V. L., K. R., B. A. ja D. S. võõrandasid

äriühingu eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumise kohustusest.

4. Maksuhaldur andis 29.10.2009 korralduse nr 13-2.7/44466 AS-ile SEB Pank OÜ BKVD Ehitus

pangakonto arestimise kohta ja 25.11.2009 korralduse nr 13-2.7/54593 pangakontolt raha

ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Pankadelt saadud tagasiside kohaselt omas

OÜ BKVD Ehitus pangakontot nii AS-is Swedbank kui ka AS-is SEB Pank, kus arestimise hetkel

oli konto jääk 12.20 krooni. Eeltoodud toimingute tulemusena ei õnnestunud OÜ-lt BKVD Ehitus

maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhalduri hinnangul on OÜ BKVD Ehitus endiste juhatuse liikmete

tegevuse tulemusel muutunud maksevõimetuks ning olukord ei ole ajutine. Läbi viidud kontrolli

käigus tuvastati, et OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmed ei täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi

korrapäraselt ja äriühingu juhatuse liikmetelt oodatava hoolsusega. V. L., K. R., B. A. ja D. S.

kasutasid äriühingu vara ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, jättes maksukohustused

deklareerimata, maksude õigeaegse tasumise kohustuse täitmata ja korraldasid ebarahuldavalt

ettevõtte raamatupidamist, tekitades sellega ettevõttele kahju. Kuna OÜ BKVD Ehitus on

maksevõimetu, ei ole maksuhaldur suutnud OÜ BKVD Ehitus maksuvõlga sisse nõuda. 22.01.2010

koostas maksuhaldur täitmisavalduse nr 13-5/375-1 kohtutäitur Terje Tšapisele täitetoimingute

jätkamiseks OÜ BKVD Ehitus suhtes, kuid käesoleva ajani ei ole kohtutäituri täitetoimingute

tulemusel samuti suudetud OÜ BKVD Ehitus maksuvõlga sisse nõuda.

5. Maksuvõlgnevus on OÜ BKVD Ehitus poolt siiani osaliselt tasumata. OÜ BKVD Ehitus

käibemaksuvõla katteks on ajavahemikul oktoober 2009 kuni detsember 2009 laekunud 71 329.99

krooni. 29.01.2010 seisuga on OÜ BKVD Ehitus maksuvõlg kokku 1 913 882.44 krooni, millest

põhivõlg on 1 265 494.00 krooni ja arvestuslik intress 648 388.43 krooni. Maksuhaldur alustas

täitetoiminguid 29.10.2009 ja tuvastas, et äriühingul puuduvad rahalised vahendid maksuvõla

sissenõudmiseks. OÜ-le BKVD Ehitus kuulub üksnes sõiduk Volkswagen Caddy Kasten

ehitusaastaga 2001.a, millele on seatud 25.11.2009 avalduse nr 13-2.6/21511 alusel käsutamise

keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Peale nimetatud sõiduki OÜ-le BKVD Ehitus muud

registervara ei kuulu. Taotleja kinnitab, et vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei

ole OÜ BKVD Ehitus nimel registreeritud ka kaubamärke, patente või leiutisi. Maksuhaldur

selgitab, et OÜ BKVD Ehitus maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna

OÜ BKVD Ehitus ei oma rahalisi vahendeid ning äriühing on sisuliselt varatu. Seega on

vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu põhjendatud.

6. Maksuhaldur on algatanud OÜ BKVD Ehitus endiste juhatuse liikmete V. L.’i, K. R., B. A.`u ja

D. S. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur V. L.’ile, K. R.`le, B. A.`ule ja D. S.`le nõude tasuda

solidaarselt OÜ BKVD Ehitus maksuvõlg summas 1 263 294.00 krooni. Vastutusmenetluse käigus

kogutud materjalide analüüsi tulemusel selgus, et OÜ BKVD Ehitus maksujõuetus tekkis juhatuse

liikmete V.L.’i, K.R., B.A.`u ja D.S. tegevuse tõttu, mille tulemusena jättis OÜ BKVD Ehitus

osaliselt maksud deklareerimata (või deklareeris valesti) ja seega ka tasumata. V.L.’i, K.R., B.A.`u ja

D.S. tegevuse ja maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kontrolli

käigus tuvastati, et OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmed V.L., K.R., B.A.ja D.S. on korduvalt

rikkunud käibemaksuseaduse § 24, tulumaksuseaduse § 51 lõiget 1 ja raamatupidamise seaduse § 4.

Maksuhaldur selgitab, et OÜ BKVD Ehitus deklareeris maksustamisperioodidel juuni 2007 –

oktoober 2007 sisendkäibemaksu Sharkst OÜ ja OÜ Ergomer Ehitus poolt väljastatud arvete alusel,

tegelikkuses nimetatud arvetel kajastatud teenust saamata. Kogutud tõendite ning selgunud asjaolude

hindamisel kogumis tuvastati, et OÜ BKVD Ehitus poolt kuulub arvestamisele, deklareerimisele ja

tasumisele käibemaksu kokku 468 453 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele

kuuluvat tulumaksu kokku 866 171 krooni.

7. V.L., K.R., B.A.ja D.S. teostasid OÜ BKVD Ehitus nimel tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli

maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Maksuhaldur on seisukohal, et isikud rikkusid oma

tegevusega äriühingu juhatuselt oodatavat hoolsuskohustust – tagada maksukohustuste õigeaegne

deklareerimine ja täitmine ning ettevõtte rahaliste vahendite kasutamine üksnes OÜ BKVD Ehitus

ettevõtluses. Vaatamata piisavalt pikale ettevõtlusalasele kogemusele ei täitnud V.L., K.R., B.A.ja

D.S. OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmetena oma seadusest tulenevaid kohustusi korrapäraselt ja

äriühingu juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega, põhjustades oma tahtliku tegevusega OÜ-l BKVD

Ehitus maksuvõlgade tekkimise ja tasumata jätmise. Hoolsuse määra kindlakstegemisel on

maksuhaldur lähtunud mõistlikkuse põhimõttest, VÕS §-ist 7 ja Riigikohtu 02.06.2003 lahendist nr

3-2-1-67-03, mille kohaselt võib juhatuse liiget pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei tegutse

hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ning

korraliku ettevõtja hoolsuse ja piisava informeerituse kõrval peab juhatuse liige alati hindama ka

tehinguga kaasnevaid riske, mis võivad temast sõltumatult realiseeruda.

8. Maksuhaldur analüüsis OÜ BKVD Ehitus juhatuse liikmete V.L.’i, K.R., B.A.`u ja D.S. varalist

seisu, tuvastamaks vastutusotsuses nimetatud summa sissenõutavus. Kinnistusraamatu elektroonilise

andmebaasi kohaselt on V.L.`i omandis elamumaa, registriosa numbriga xxxxxxxxx ja

maatulundusmaa, registriosa numbriga xxxxxxxxx,. K.R. omandis on elamumaa, registriosa

numbriga xxxxxxxxxxxx 1/10 kaasomandist. B.A.`u omandis on elamumaa, registriosa numbriga

xxxxxxxxxx.

D.S.

omandis

on

maatulundusmaa,

registriosa

numbriga

xxxxxxxx,

ja

maatulundusmaa, registriosa numbriga xxxxxxxxxx. Tutvunud isikute nimel kinnistusraamatus

registreeritud kinnistutele ja korteriomanditele asetatud hüpoteekide suurusega, leiab maksuhaldur,

et ükski kinnisasi või korteriomand ei oma iseseisvalt sellist turuväärtust, et peale hüpoteegi

realiseerimist tekiks jääk maksuhalduri nõude rahuldamist võimaldavas summas. Eeltoodust

tulenevalt peab maksuhaldur põhjendatuks ühishüpoteegi seadmist kõikidele kinnisasjadele ja

korteriomanditele. Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab

taotleja, et täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Maksuhaldur selgitab, et MKS § 136¹ lg 2

p 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui V.L., K.R., B.A.ja D.S. on esitanud MKS §

120 lg 1 p 3, § 121 alusel tagatise summas 1 263 294 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS

§-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on

ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või

kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 29 lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa

haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa

haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks

volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama

paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab

haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette

teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

10. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlused

vastavad seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluste lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud V.L.’i,

K.R., B.A.`u ja D.S. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 kohase vastutusotsuse

koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et V.L., K.R., B.A.ja D.S. on jätnud täitmata oma

seadusest tulenevad kohustused ja teostanud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli maksude

tasumisest kõrvalehoidmine. Kohus leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks

loa andmata jätmisel võivad V.L., K.R., B.A.ja D.S. asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks

võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine

olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete

alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd maksuhaldur taotleb ühishüpoteegi

seadmist, lahendab kohus taotlused ühe määrusega, haldusasju aga ühte menetlusse liitmata.

11. Kohus peab vajalikuks tõlgendada seejuures MKS § 1361, pidades silmas menetlusökonoomia

põhimõtet. Kohus selgitab, et maksukorralduse seadusesse on antud säte lisatud alles 01.01.2009

redaktsiooniga. Sätte lisamise põhjendustena on seletuskirjas märgitud, et väga harvad ei ole

juhtumid, kus maksukohustuslane alustab kohe pärast maksukontrollist teada saamist enda

maksejõuetuse tekitamist. Maksumenetluse käigus end maksevõimetuks muutnud isik tähendab

riigile vaid kulusid ja seda nii maksumenetluses kui hilisemas kohtumenetluses. Lisaks mõttetutele

kulutustele tähendab antud olukord ka reaalset ohtu ühetaolise maksustamise põhimõtte

rakendumisele maksuõiguses. Seega on mõttetute kulutuste ennetamiseks ja ühetaolise

maksustamise tagamiseks vajalik täitetoimingute sooritamise võimaluse tagamine ka enne

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Täitetoimingu

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhtumil, kui maksumenetluse

ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et näiteks pärast maksuotsuse tegemist võib

maksuotsuse sundtäitmine just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Täitetoimingute sooritamine enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse kindlaksmääramist on käesoleva regulatsiooni kohaselt võimalik üksnes läbi halduskohtu,

täpsemalt pärast halduskohtust haldustoimingu sooritamiseks loa saamist. Kohtu kaasamine välistab

antud juhul täitevvõimu omavoli ning tagab maksuhalduri otsustuse sõltumatu kontrolli.

Halduskohtu näol vahelüli sissetoomine kaitseb maksumaksjat ennetavalt täitevvõimu rutakate

otsuste eest ning kindlustab ka maksumaksja õigusi riivavate otsuste kõrgema kvaliteedi.

12. Seega on seadusandja pidanud eraldiseisvaks eesmärgiks täitetoimingute kiire sooritamise

võimalikkuse olukorras, kus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib tekitada

enda maksejõuetuse. MKS § 1361 lg 1 sõnastuse kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku

struktuuriüksuse juhataja teha taotluse MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingute

sooritamiseks. Seega viitab MKS § 1361 lg 1 edasi MKS § 130 lõike 1 punktidele 1–51, mis

sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist

kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse,

taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva

käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või

väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning

taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või

tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Seega on sättega ette nähtud nii maksuhalduri

enda poolt täitetoimingute sooritamine kui ka teatud juhtudel kohtulikus korras täitetoimingute

tegemise taotlemine. Näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 378 lõike 1 punkti

1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile

kohtuliku hüpoteegi seadmine. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lõike 3

punkti 4 kohaselt võib halduskohtus rakendada esialgse õiguskaitse määrusega tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid. Seega teatud juhtudel on halduskohtul volitus

rakendada samu abinõusid. Kohus leiab, et MKS § 1361 eesmärgiks ei ole olnud olukorra tekitamine,

kus maksuhaldur peab pöörduma mitmekordselt erinevate kohtute poole, et saavutada taotletav

eesmärk (nt kohtuliku hüpoteegi seadmine). See tähendaks, et maksuhaldur pöördub kõigepealt

halduskohtu poole, et saada luba täitetoimingu sooritamiseks, ning seejärel maakohtu poole, et

eraldiseisvalt taotleda täitetoimingu tegemist. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et sätet

tuleb tõlgendada selliselt, et halduskohtul on volitus loataotluse rahuldamisel valitud täitetoimingu

tegemiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur selgelt väljendanud soovi seada V.L.’i, K.R., B.A.`u

ja D.S. kinnistutele ühishüpoteek. Teiseks on ka halduskohtu pädevuses vajadusel kohtuliku

hüpoteeki seadmine. See tagab ka sätte eesmärgiks oleva soovitud kiire reageerimise enne

vastutusotsuse tegemist.

13. Kohus lisab, et isegi kui tõlgendada sätet teistpidi ning panna maksuhaldurile kohustus pöörduda

eraldiseisvalt maakohtu poole täitetoimingu tegemiseks peale halduskohtu poolt loa andmist, tekitab

see sellisel juhul küsimuse maakohtu kaalutlusõigusest täitetoimingu tegemise otsustamisel.

Olukorras, kus halduskohus on juba kontrollinud täitetoimingu vajalikkust ja õiguspärasust, ei jääks

maakohtul üle muud, kui formaalselt täitetoiming sooritada. Kohtu hinnangul ei saa ka sellist

lähenemist pidada sätte eesmärgiga kooskõlas olevaks, mistõttu tuleb õigeks pidada halduskohtu

poolt loataotluse rahuldamisel valitud täitetoimingu tegemist.

14. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et käesoleva haldusasja raames kohtuliku ühishüpoteegi

seadmine on põhjendatud ning järgmistele kinnisasjadele tuleb seada kohtulik ühishüpoteek summas

1 263 294 krooni Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu):

1. V.L.`i nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga, xxxxxxxxxx ja

maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxx,);

2. K.R. nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga, xxxxxxxxxx (1/10

kaasomandist);

3. B.A.`u nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx, ;

4. D.S. nimel kinnistusraamatus registreeritud maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxx,

ja maatulundusmaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxx.

15. TsMS § 388 lg 3 sätestab, et kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse,

laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi

tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse TsMS § 387 lõikes 2 sätestatud

korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega.

Kadriann Ikkonen

kohtunik