3-09-2108/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2108 Otsuse kuupäev 19.02.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingutele (haldusasi 3-09-2108) liidetuna Vjatšeslav Julini kaebusega Tartu Vangla 21.09.2009 otsuse nr. 7-61/51 tühistamiseks ja Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes(haldusasi 3-09-2674) Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin ; Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta Vjatšeslav Julini kaebus haldusasjas 3-09-2108 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 19.02.2010.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebuse kohaselt on Vjatšeslav Julin paigutatud 21.09.2009 enne kella 17.00 Tartu Vangla E-1 kambrisse nr. 1021 ning kuni 22.09.2009 on kaebaja viibinud kambris 1021 ilma voodivarustuseta, mis toodi alles 22.09.2009 kell 18.00. 21.09.2009 tutvustati kaebajale käskkirja nr. 7-61/51, mille alusel on kaebaja paigutatud alates 21.09.2009 eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni. Kaebaja on seisukohal, et teda on õigusvastaselt nimetatud kambrisse paigutatud ning kaebaja väidete kohaselt kamber nr. 1021 ei vasta ehitustehnilistele ega sanitaarhügieeninõuete normidele. Kambrisse on paigutatud videokaamerad, mille kaudu saab jälgida kinnipeetava käitumist , kaasa arvatud tualeti kasutamist. Kambris oli külm ning puudus ventilatsioon, lauad ja toolid olid metallist, mis olid külmad ja tervisele ohtlikud. Kuna kaebaja on olnud sunnitud viibima kambris 1021, on seega jäetud kaebaja ilma töölkäimise võimalusest, kaebaja ei saanud osa võtta kursusest „12 sammu“, ega käia spordisaalis. Vjatšeslav Julin on taotlenud tunnistada õigusvastaseks, et vangla on seonduvalt 21.09.2009 E-1 sektorisse (kamber 1021) paigutamisega takistanud kaebajal käia tööl, osaleda kursustel „12 sammu“, kasutada spordisaali, jäetud ilma liikumisvabadusest ning kaebaja taotleb teha ettekirjutus lubada kaebaja tööle ja kursustele.. Samuti taotleb kaebaja tunnistada õigusvastaseks

kaebaja paigutamine kambrisse 1021, mis ei vasta ehitustehnilistele ja sanitaarhügieenilistele normidele, kus laud ja tool on metallist, puudub ventilatsioon ning on külm ja kaebaja on ilma jäetud nimetatud kambris viibides voodivarustusest, samuti on kaebajat jälgitud videokaameraga, mistõttu on toimunud vangla poolt kaebaja eraellu sekkumine. Kaebaja on välja toonud preventiivse huvi põhjendatud huvi alusena ja hilisema võimaliku kahju hüvitamise nõude.. Haldusasjas 3-09-2674 ( liidetud haldusasjaga 3-09-2108) on kaebaja taotlenud Tartu Vangla otsuse 21.09.2009 nr. 7-61/51 tühistamist ning taotleb tunnistada õigusvastaseks kaebaja hoidmine ja paigutamine kambrisse nr. 1021.

Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et kaebaja agressiivse käitumise tõttu ning vanglaametnike korralduste eiramise tõttu tuli kaebaja paigutada eraldi eelvangistushoone kambrisse nr. 1021 otsuse nr. 7- 61/51 21.09.2009 alusel kuni distsiplinaarmenetluse läbiviimiseni. Kaebaja süü vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumises 21.09.2009 leidis distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist ning kaebajat karistati 20.10.2009 käskkirjaga nr. 1-4/1602. Vastustaja esindaja on märkinud kohtuistungil, et kaebajale ei lubatud oma madratsit kambrisse 1021 kaasa võtta, kuna 7. elusektsioonis on teistsugused voodid ja sealsed madratsid sobivad ainult nendele vooditele. V. Julin on küsinud madratsit alles järgneval päeval, mille ta ka sai. Vangla esindaja on märkinud, et padi pidi kaebajal kaasas olema, sest selle üle ei ole vaidlust olnud. Kamber 1021 paikneb suletud elusektsioonis ning vastab ehitustehnilistele ja sanitaarnõuetele. Kambris on metallist laud ja tool, mis on kinnitatud põranda külge, et vältida kinnipeetavate poolt mööbli purustamist, samuti on aknad suletud, et vältida suhtlemist teiste kinnipeetavatega. Ventilatsioon töötab ööpäevaringselt ja kambris mõõdetakse temperatuuri, mis on 210 , mistõttu on sama soojakraadiga ka metallist laud ja tool. Videokaamera abil saab küll jälgida kinnipeetavat, kuid tualeti kasutamine on privaatne. E-hoone suletud sektorite kinnipeetavatel on võimalik tegeleda kehakultuuriga oma elukambris ja jalutusboksis jalutuskäigu ajal. Vastustaja väitel on kaebaja käinud tööl ning teinud tööd korralikult, samuti on kaebaja osalenud kursustel „12 sammu“ . Vangla väidete kohaselt ei tee vangla takistusi kaebajale töötamisel, kursustel osalemisel ega spordisaali kasutamise suhtes, kui kaebaja suudab korralikult täita vanglaametnike korraldusi ning allub vangla reeglitele. Vastustaja on märkinud, et arvates 19.10.2009 on kaebaja poolt vaidlustatud vanglaametniku otsus nr. 7-61/51 21.09.2009 kehtetu, kuna sellest ajast on kaebaja paigutatud kambrisse 1077.

Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin palub tunnistada õigusvastaseks vangla toimingud, mis seisnesid tema paigutamises ehitustehnilistele ja sanitaarnõuetele mittevastavasse lukustatud kambrisse; töötamise, kursustel osalemise ja spordisaalis käimise mittevõimaldamises, madratsist ja padjast ilmajätmises ja valvekaameraga jälgimises. Kaebaja taotleb ettekirjutuse tegemist lubada kaebaja tööle ja kursustele. Kaebaja on taotlenud tühistada Tartu Vangla otsuse 21.09.2009 nr. 7-61/51 ning tunnistada õigusvastaseks kaebaja lukustatud kambrisse paigutamine ja hoidmine. Kaebaja on taotlenud ettekirjutuse tegemist ka 23.09.2009 esitatud vaides, milles on taotlenud ka otsuse nr. 7-61/51 tühistamist seonduvalt kaebaja paigutamisega eraldi kambrisse ning tööle ja kursustele ennistamist. Vaideotsusega on lahendatud kaebaja kaebus Tartu Vangla 21..09.2009 otsusele nr. 7-61/51. Kaebaja on pöördunud ka kohtu poole nimetatud otsuse tühistamise nõudes, vaideotsusega on jäetud vaie rahuldamata. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Kaevatavad toimingud olid õiguspärased ja tulenesid kaebuse esitaja enda käitumisest.

Tartu Vangla 21.09.2009 järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja otsuse nr. 7-61/51 kohaselt on kinnipeetav Vjatšeslav Julin pannud toime raske õigusrikkumise, mis seisnes selles et 21.09.2009 kell 15.30 on V.Julin keeldunud minemast talle määratud kambrisse. Kinnipeetav on käitunud agressiivselt meelestatuna ametnike suhtes. Kaebaja iseloomu arvestades on lähtuvalt Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 4 alusel paigutatud Vjatšeslav Julin alates 21.09.2009 eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni. Kaevatav otsus on tehtud allkirja vastu kaebajale teatavaks. VangS § 63 lg 4 kohaselt raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Tulenevalt VangS § 11 ja § 12 sätete kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas kambrisse või tuppa arvestades karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, terviseseisundit ja iseloomuomadusi. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust valida kambrit ega kambrikaaslast ja seega on vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus asuda ühest kambrist teise seaduslik ja kinnipeetavale vaidlustamata täitmiseks kohustuslik. Asja materjalide kohaselt 21.09 2009.a kella 15.30 ajal andis valvur Madis Mahla V.Julinile seadusliku korralduse panna asjad kokku ning minna süüdimõistetute hoone (edaspidi S-hoone) kambrist nr 422 ümber teise temale määratud S-hoone kambrisse nr 415. V.Julin keeldus valvuri antud korraldust täitmast: ta keeldus asjade pakkimisest ning nõudis vestlust mõne julgeolekutöötajaga väites, et tal võivad uue kambrikaaslasega konfliktid tekkida. M.Mahla kandis sellest ette järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja Meelis Vadile. M.Vadi korraldusel läks V.Julini juurde vanemvalvur Meelis Seppor, kes oli korrapidaja abi ülesannetes, ja andis samuti korralduse asjad kokku panna ning asuda ümber kambrisse nr 415, kuid V.Julin keeldus ka tema korraldust täitmast. Vanglaametnike korralduse täitmisest keeldumisega pani kaebuse esitajale toime raske distsipliinirikkumise ja arvestades V.Julini iseloomuomadusi oli põhjust arvata, et ta võib ohustada vangla üldist julgeolekut sellega, et jätkab korralduste eiramist ja takistada distsiplinaarmenetluse objektiivset läbiviimist, mistõttu andis M. Vadi korralduse paigutada V.Julin eraldi eelvangistushoone (edaspidi E-hoone) kambrisse nr 1021 (21.09.09 otsus nr 7-61/51 “Otsus eraldatud kambrisse paigutamise kohta“).

Kaebaja süü vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumises 21.09.2009 leidis distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist ja teda karistati teise üksuse juhi 20.10.2009 käskkirjaga nr 1-4/1602, millega kaebuse esitaja tutvus 20.10.2009.a Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt vaidlustatud otsus nr. 7-61/51 on käeolevaks ajaks kehtivuse kaotanud, kuna nimetatud otsuse alusel oli kaebaja paigutatud kambrisse ajutiselt seonduvalt distsiplinaarmenetluse läbiviimisega ning arvates 20.10.2009 Tartu Vangla käskkirjaga nr. 1-4/1602 on kaebajale distsiplinaarkaristus määratud. Kuigi sisuliselt on kaevatav otsus oma kehtivuse kaotanud kohtuvaidluse ajaks, on kohtul õigus kaevatava haldusakti kohta anda omapoolne õiguslik hinnang. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel, põhjendatud, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning kohus jätab kaebaja tühistamistaotluse rahuldamata. Seega oli kaebaja õiguslikul alusel paigutatud ajutiselt kambrisse nr. 1021.

Vastustaja on võtnud õigeks, et V.Julinil ei lubatud S-hoone kambrist nr 422 kaasa võtta madratsit, kuna 7.elusektsioonis on teistsugused voodid kui ülejäänud vanglas ja sealsed madratsid sobivad ainult nendele vooditele. V.Julinile on see asjaolu teada, nagu ka see, et ülejäänud vangla osakondadesse paigutamisel antakse igale kinnipeetavale madrats. Kui V.Julin 21.09.2009 saabus E-hoonesse, märkas valvur teda määratud kambrisse lastes, et V.Julinil puudub madrats, kuid viimane teatas, et ta ei soovi madratsit (tl. 49). V.Julin küsis madratsit alles järgmise päeva hommikul inspektor-kontaktisik Natalia Haljastelt ja seepeale madrats ka toodi. Padi pidi V.Julinil S-hoonest tulles kaasas olema, sest selle üle ei ole vaidlust olnud ja V.Julin ei ole esitanud vanglale taotlusi padja väljastamiseks. Vastustaja kirjeldusest lähtuvalt on kambris 1021 metallist laud, tool, voodi, kuid seda seetõttu, et vältida kinnipeetavate poolt, kes on agressiivse käitumise tõttu E-sektorisse paigutatud, mööbli

lõhkumist, samuti on kambris suletud aknad, et vältida kinnipeetavate omavahelist suhtlemist. Kohus peab usaldusväärseks vangla esindaja selgitust selle kohta, et kambri temperatuuri mõõdetakse ning 210 –kraadine temperatuur kambris on piisav soojus ning kambris töötab ööpäevaringselt ventilatsioon. Samuti on vangla esindaja väitnud, et hügieeninõudeid tuleb kinnipeetaval endal täita ning usutav on vastustaja väide, et vangla kamber vastab ehitusnõuetele, kuna tegemist on suhteliselt uue ehitisega. Kambrisse nr. 1021 on paigutatud videokaamera , mis võimaldab jälgida kinnipeetavat ja teostada tema üle järelevalvet. Tulenevalt VangS § 7 lg 2 kohaselt on lubatud kinnises vanglas kambris pidev kinnipeetava elektrooniline või visuaalne jälgimine. Kuna ka kaebaja on kohtuistungil väitnud, et tualetiruum on eraldatud piirdega , on välistatud, et kaamera abil on võimalik jälgida kaebaja intiimtoiminguid. Vastustaja on märkinud, et kaamera vahendusel on võimalik näha ainult inimese pead, kui ta seisab tualetinurgas püstiasendis, seega ei vasta tõele, nagu ei oleks sellises kambris võimalik kasutada tualetti privaatselt, kuna tualetile on ümber ehitatud seinad ja kaamera vahendusel on võimalik näha vaid inimese pead juhul, kui ta seisab tualetinurgas püsti.

Vangla on märkinud, et VangS § 55 lg 1 kohustab vanglat tagama kinnipeetavatele võimalust kehakultuuriga tegelemiseks, ent ei näe ette, kuna ja kuidas seda tegema peab ega kohusta võimaldama kõigile kinnipeetavatele võrdses mahus vangla spordisaali kasutamist. Vangla spordisaalis saavad käia kehakultuuriga tegelemas avatud sektorite kinnipeetavad sektorite kaupa graafiku alusel. E-hoone suletud sektorite kinnipeetavatel on võimalik tegelda kehakultuuriga oma elukambris ja jalutusboksis jalutuskäigu ajal. VangS § 38 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Kui tööga kindlustada ei ole võimalik, rakendatakse kinnipeetavat vangla majandustöödel, kuid seda üksnes võimaluse korral. VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Vangla on viidanud kaebaja individuaalsele täitmiskavale, kus on määratletud tegevused, mis oleks sobilikud riskide maandamiseks, sh kohaldatavad ka soodustusena. Sellisteks tegevusteks on V.Julinile ette nähtud töötamine, agressiivsuse asendamise treening ja kursus „12 sammu“ ning osalemine riigikeele õppimise kursustel. Eeltoodust lähtuvalt on kaebaja viibinud arvates 21.09.2009 E-hoones eraldi kambris nr. 1021 julgeoleku kaalutlustel VangS § 63 lg 4 alusel kuni distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni., mil kaebaja ei saanud kasutada spordisaali ei saanud töötada ega saanud osaleda kursustel. Arvates 20.10.2009 Tartu Vangla käskkirjaga nr.1-4/1602 on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus. Kuna kohus on leidnud eelnevalt, et otsus nr. 7-61/51 , mille alusel on kaebaja paigutatud eraldi kambrisse, on õiguspärane, seega on õiguspärane ka kaebaja nimetatud kambris hoidmine distsiplinaarmenetluse ajal , mistõttu ei saanud kaebaja kasutada ka soodustusi, mida talle on muul ajal võimaldatud. Eeltoodu alusel märgib kohus, et kaebuse esitajal on võimalik sportida ja sotsiaalprogrammides osalemisega jätkata peale seda, kui on ära langenud vajadus kohaldada tema suhtes julgeolekuabinõusid. Vangla on märkinud ka, et vangla majandustööle rakendatakse kaebaja edaspidi vastavalt vajadusele ning kaebajal võimaldatakse osaleda kursustel ja lubatakse kasutada spordisaali kui kaebaja suudab käituda rahulikult ning täidab rahumeelselt vanglaametnike korraldusi.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS §25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud puuduvad.

Kohtunik Mare Priks