Legislator Case Law & Legislation
2-09-56558/12 AI generated

2-09-56558/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Case Number 2-09-56558/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

veebruar 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär veebruaril 2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja K* V* ja kostja S* S* RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-09-56558/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas: Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses.

Keywords

AI generated
subsistence minimum medical needs of child family hardship legal status of minor adjustment of child support living expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-09-56558 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär

Kersti Särgava

Tsiviilasi K* V* hagi S* S*i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

05. veebruaril 2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja K* V* ja kostja S* S* RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt S* S*´ilt, IK *, elukoht *, hageja K* V*, IK *, elukoht *, kasuks elatis alates

01. veebruarist 2010.a arvelduskontole nr * Sewedbank’as *.a. sündinud *, IK *, ülalpidamiseks kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a.

3. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Kohtukulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud * K* V*, kes elab isa juures. Ema on pere juurest lahkunud ja elab eraldi ning poja ülalpidamisest osa ei võta. Isa teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi poega toita ja katta , mistõttu soovib ta ka ema korrapärast osavõttu lapse ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult korralikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

HAGEJA NÕUE

Hageja kooselust kostjaga sündis *.a K* V*, kellele ema ei ole pärast pere juurest lahkumist korrapärast ülalpidamist andnud. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning poeg kasvab jõudsasti, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele minimaalse, 2175.- kroonise, elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Poeg on küll veel väike, kuid kasvab jõudsasti. Nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea. Hageja ise teenib umbes 5000.- krooni kuus. Kuna ka kostja teenistus on umbes sama suur, nõustub hageja ka minimaalse elatisega 2175.- krooni kuus. Elatise väljamõistmist soovib ta alates 1. veebruarist 2010. a.

KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud ja nõustub lõpuks kohtus minimaalse elatisega kuus. Ta ei ole siiani elatist maksnud kuna sissetulek ei ole käesoleval ajal kiita. Seetõttu on tal ilmselt ka minimaalse elatise maksmisega raskusi, kuid saab aru, et ta on kohustatud lapse ülalpidamiskohustust kandma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, poolte ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega rahuldada. Poolte kooselust on *.a sündinud poeg K* V*, kes elab koos isaga ja kelle ülalpidamiseks ema mitme aasta jooksul elatist andnud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud minimaalne elatis 2175.- krooni kuus igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei saa. Laps vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab ka ema teda piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Ema on hagi suure pingutusega õigeks võtnud ja saab aru oma kohustustest. Elatis tuleb välja mõista hageja soovitud kuupäevast, alates 1. veebruarist 2010. a.

Kuna ema oma kohustusi siiski korralikult ei täitnud, tuleb kohtukulud panna tema kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik