2-08-78881/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-78881 Lk 1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veeburar 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-78881 Tsiviilasi, hageja nõue BIGBANK AS hagi I S ja M V vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 19838,48 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline esindaja Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post kohus@sissenõudekeskus.ee) Kostjad I S (isikukood XXX, elukoht XXX) M V (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Eelmenetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista I S ja M V solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks 32389,44 (kolmkümmend kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa krooni ja nelikümmend neli senti) krooni, millest 16532,07 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 050,96 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 500 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 3306,41 krooni leppetrahv ning 11000 krooni viivis. 3. Välja mõista I S ja M V solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks alates 17.12.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt aastas. 4. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud tsiviilasjas kannavad kostjad solidaarselt. 6. Välja mõista I S ja M V solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 2450 (kaks tuhat nelisada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostjatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

2-08-78881 Lk 2 / 4

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

24.11.2009.a esitas BIGBANK AS esindaja kohtule maksekäsu avalduse I S ja M V vastu. 13.11.2009.a määrusega anti üle maksekäsu kiirmenetluse olev nõue kohtunikule tsiviilasja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 04.12.2009.a esitas hageja esindaja kohtule hagi I S ja M V vastu 32 389,44 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses palus hageja lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid koos vastuse nõudega toimetati 29.12.2009.a edasiandmiseks kätte kostja I S koos elavale isikule. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostja M V sai hagimaterjalid isiklikult kätte 01.02.2010.a. Kostjid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtu õiguslik põhjendus

Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

2-08-78881 Lk 3 / 4

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, kostjaid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse VÕS § 76 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 2, 108 lg 1, 113 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2, 158, 402, 416 lg 1, 2, kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikelt solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulu ning viivis.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist alates hagi avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagiavalduses on hageja taotlenud kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1450 krooni (sh elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõiv 200 krooni), lepingulisele esindajale makstud tasu 1500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1500 krooni. Nimetatud summa oli hageja esindaja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ tasu hagiavalduse koostamise eest. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, jõudis seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Käesoleval juhul ei ole tegemist

2-08-78881 Lk 4 / 4

keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1000 krooni.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1000 krooni ja riigilõiv 1450 krooni, seega kokku 2450 krooni.

Geete Lahi Kohtunik