2-09-71093/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-71093

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-71093 Tsiviilasi Mxxxxxx SxxxxAxxxxxhagi Txxx Axxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Tsiviilasja hind

27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxxx Sxxx-Axxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Txxx Axxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Mxxxxxx SxxxAxxxx ja kostja Txxx Axxxx vahel 16.02.2010. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Txxx Axxxx kohustub tasuma Mxxxxxx Sxxx-Axxxxxx tütar Kxxxi-Jxxx Axxxxxülalpidamiseks elatist 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 01. maist 2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

1.2. Txxx Axxxx kohustub punktis 1.1. nimetatud elatise tasuma Mxxxxxx Sxxx- Axxxx arveldusarvele nr 10010021527018 SEB Pangas jooksva kuu eest hiljemalt jooksva kuu viimaseks päevaks.

1.3. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-71093 menetlus Mxxxxx Sxxx-Axxxx hagis Txxx Axxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Mxxxxx Sxxx-Axxxx esitas 29.12.2009. a kohtule hagiavalduse Txxx Axxxx vastu elatise nõudes. Mxxxxxx Sxxx-Axxxx palus kohtul Txxx Axxxxxx laps Kxxxx-Jxxx Axxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 3000 krooni kuus ja lisaks tulumaksuosa alates 01.05.2010. a.

Kohus võttis hagi 06.01.2010. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

Kostja teatas 28.01.2010. a kirjalikus vastuses, et ei ole majanduslikus seisundi tõttu võimeline hagejale elatist maksma ning taotles kohtult tema elatise maksmisest vabastamist.

16.02.2010. a esitas hageja kohtule poolte vahel 16.02.2010. a sõlmitud kompromissi. Hageja taotles kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kinnitanud, et on menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlik. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik