2-10-77/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-10-77

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruaril 2010.a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-77 Tsiviilasi X OÜ hagi M. N. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : X OÜ (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Esindaja: E. C.

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; E-Kiri: xxxxxxxxxxx@gmail.com) Kostja: M. N. (is.kood xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON

Rahuldada X OÜ hagi M. N. vastu täies ulatuses.

Välja mõista M. N. lepingu järgne võlgnevus neli tuhat viissada seitse (4 507) krooni 50 senti ja viivis üks tuhat nelisada viiskümmend ( 1 450) krooni ning menetluskulud summas üks tuhat (1 000) krooni X OÜ kasuks.

Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peavad kandma kostjad.

Edasikaebe kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

2 (3) viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.02.2010.a.). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtu Valga kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on X OÜ hagi M. N. vastu võlgnevuse 4 507,50 krooni ja lisanduvate viiviste nõudes. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et poolte vahel sõlmiti 01.08.2006.a. leping, millega kostja võttis endale kohustuse tasuda sõiduauto Ford Mondeo eest kindlaks määratud osamaksetega. Sõiduauto hinnaks lepiti kokku

47 500 krooni, millele lisandus intress igakuiselt 1 507,50 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata põhivõlast 3 000 krooni ja intressid 1 507,50 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg lepingu mittetäitmise eest 3 000 krooni, tasumata intress summas 1 507,50 krooni ja viivis summas 1 450 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §76 ; § 82 §, § 94, § 101 , § 113 lg 1.

Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

Menetluse käik Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 12.01.2010.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 11-13), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja nõudel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 14.01.2010.a. (tl 15). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3 (3)

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et neil ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude 5 958,50 krooni ulatuses.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; liisingulepingu. kapitaalrendilepingu (tl. 7-11). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4 507,50 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 1 450 krooni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni.

Aare Kaldma kohtunik