3-09-1689/4 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-09-1689

KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-09-1689 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

K. V kaebus, milles avaldaja taotleb: - Torgu Vallavalitsuse 06.11.08 korralduse nr 2-1/128 tühistamist. - Ettekirjutuse tegemist Torgu Vallavalitsusele liiklust takistavate ebaseaduslike teetõkete koristamiseks Saare maakonnas, Torgu vallas, Türju külas asuvalt Türju rannateelt. Menetlusosalise Menetlusosalise Menetlusosalise Menetlusosalised ja nende d ja nende d ja nende d ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Kirjalikus menetluses Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja K. V Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja Torgu Vallavalitsus Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

5. veebruar 2010

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 5, lg 8:

Tagastada K. V kaebus haldusasjas nr 3-09-1689.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

04.08 04.08 04.08 04.08.2009 .2009 .2009 .2009 esitas K. V Torgu valla Türju küla elanike ja kinnistu omanike nimel kohtule kaebuse taotledes tunnistada õigusevastaseks Torgu Vallavalitsuse korraldus nr 2-1/128 (16.11.2008) koos kõigu selle järelmitega. Samuti taotles kaebaja ettekirjutuse tegemist Torgu Vallavalitsusele liiklust takistavate ebaseaduslike teetõkete koristamiseks Saare maakonnas, Torgu vallas, Türju külas asuvalt Türju rannateelt Kaebuse kohaselt riivab korraldus väga oluliselt Türju külaelanike ning kinnistuomanike seaduslikke õigusi ja vabadusi, samuti avalikkuse huvi. 13.11 13.11 13.11 13.11.20 .20 .20 .2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta (tl 14-15). 30.11 30.11 30.11 30.11.200 .200 .200 .2009 saabus K. V´i vastus puuduste kõrvaldamise määrusele (tl.18).

3-09-1689

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 7 lg 3 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Seega tuleb järgnevalt vaadelda, kas külavanema institutsioonile annab seadus õiguse esindada tervet küla. Mõistet „külavanem“ on kasutatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 58. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt saab külavanem täita vallavalitsuse ülesandeid, juhul kui neil on omavahel sõlmitud vastav leping. Vallavolikogu, vallavalitsuse ja külaelanike koostöös on võimalik koostada külavanema statuut. Külavanema statuudi kinnitamine toimub volikogu määrusega. Külavanemal on võimalus esitada vallavalitsusele ja volikogule avaldus (taotlus) küla puudutavate küsimuste arutamiseks või otsustamiseks kas siis valitsuse või volikogu istungil.

Käesoleva kaebuse lisana on esitatud Türju küla statuut, mille § 8 lg 1 p 1 kohaselt on külavanemal õigus esindada külaelanikke omavalitsuse-, riigi-ja muudes institutsioonides ning saada ja külale vahendada vallavolikogult-ja valitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi on külavanem kohustatud edastama külaelanike ühiseid soove vallavalitsusele ja muudele asjakohastele institutsioonidele ning kaitsma külaelanike seaduslikke huve koosoleku poolt antud üldja/või erivolituste piires.

Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et külavanema institutsiooni all on mõeldud isikut, kellele on antud küla poolt volitus suhelda ametiasutustega, kuid viimati nimetatud statuudist ega teistest tõenditest ei nähtu, et Türju küla elanikud oleks andnud vastavad volitused kaebuse esitamiseks halduskohtule.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 5 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtus asju ajada ka esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades HKMS sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 kohaselt võib Lepinguline esindaja kohtus olla:

1) advokaat;

2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes;

4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;

5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa;

6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et K. V omab TsMS § 218 kohaseid volitusi Türju küla elanike esindamiseks halduskohtumenetluses.

3-09-1689

Eeltoodut arvestades ei saa K V´l külavanemana olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada. HKMS § 84 lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

Annika Vendik

Kohtunik