3-10-357/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedM.Õ. esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks (haldusasi nr 3-10- 357). Taotlus on esitatud Justiitsministeeriumi poolt koostatud näidisvormi kohaselt. Taotluses on märgitud õigusabi liigiks õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses. Probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, märgib M.Õ.: „Kahjunõue riigi vastu jälitustegevuse toimiku ja materjalide põhjal.“. Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on taotleja õiguste kaitseks vajalik, märgib taotleja: „Ei tea kuidas koostada vajalikke dokumente.“. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks on märgitud: „4.000 000.00 EEK neli miljonit Eesti krooni“.
Legislator headnote
AI generated3-10-357/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 471 lg 2 ja lg 3).
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i t a o t l u s e l ä b i v a a t a m i s e k o h t a
Kohtuasja number 3-10-357 Määruse kuupäev 16.02.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.Õ. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
1. Jätta M.Õ. taotlus riigi kulul õigusabi võimaldamiseks rahuldamata.
2. Määrus saata teadmiseks riigi õigusabi taotlejale M.Õ.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 471 lg 2 ja lg 3).
Asjaolud ja kohtu seisukoht
M.Õ. esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks (haldusasi nr 3-10- 357). Taotlus on esitatud Justiitsministeeriumi poolt koostatud näidisvormi kohaselt. Taotluses on märgitud õigusabi liigiks õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses. Probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, märgib M.Õ.: „Kahjunõue riigi vastu jälitustegevuse toimiku ja materjalide põhjal.“. Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on taotleja õiguste kaitseks vajalik, märgib taotleja: „Ei tea kuidas koostada vajalikke dokumente.“. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks on märgitud: „4.000 000.00 EEK neli miljonit Eesti krooni“.
Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab „Riigi õigusabi seadus“ (RÕS). Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (RÕS) võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus leiab, et M.Õ. riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna taotlusest ilmneb, et riigi õigusabi soovitakse mittevaralise kahju (4 milj. kr) nõude esitamiseks.
Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata ka põhjusel, et kaebus on perspektiivitu ja seetõttu on taotlejale asjast võimalik tulenev kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eelarve kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).
Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 4 ning RÕS § 7 lg 1 p 6 ja p 12 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
Mare Priks kohtunik