2-09-49309/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-49309

K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85 15083 Tallinn

Kohtunik Raivo Einula

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2010. a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-49309

Kohtuasi RL versus ML elatise nõudes poja S L ülalpidamiseks

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RL(isikukood xxx), elukoht xxx
Hageja esindaja: Inken L
Kostja: ML(isikukood xxx), elukoht xxx)
Kostja esindaja: Aleksei R (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, aadress Pärnu mnt 20, Tallinn, 10140 Harjumaa)

Tsiviiltoimik 2-09-49309

Laps: S L(isikukood xxx elukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg, koht 15.02.2010. a, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada RL ja ML vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1.1.Kostja ML kohustub tasuma oma poja S L(isikukood xxx) ülalpidamiseks hageja RL kasuks (Swedpanga pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx) tekkinud elatusraha võlgnevuse summas 4 000 (neli tuhat) krooni hiljemalt 30.06.2010 võrdsete osamaksea (1 000 krooni kuus) nelja kuu jooksul (märtsist 2010 kuni juunini 2010)

1.2.Kostja ML kohustub tasuma oma poja S L(isikukood xxx) ülalpidamiseks elatist hageja RLkasuks (Swedpanga pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) alates märtsist 2010 hiljemalt jooksva (so maksmisele kuuluva) kuu 25. kuupäevaks summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni S L täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-49309.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse kolm (3) päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu.

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on RL hagi ML vastu elatise nõudes poolte ühise poja S L(isikukood 50301150811) ülalpidamiseks. 15.02.2010. a kohtuistungil sõlmisid pooled elatise nõudes kompromisslepingu, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt nõustub kostja maksma igakuist elatusraha 2500 krooni alates märtsist 2010 oma poja S L ülalpidamiseks hageja pangakontole hiljemalt maksmisele kuuluva kuu 25. kuupäevaks. Samuti kohustub kostja tasuma S L ülalpidamiseks vähemmakstud elatise summas 4 000 krooni hiljemalt 30. juuniks 2010 hageja pangakontole, tehes seda võrdsete osamaksea 1 000 krooni kuus ajavahemikus märtsist 2010 kuni juunini 2010.

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09 09-46496 46496 46496 46496

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on väikseim võimalik elatusraha suurus Eesti Vabariigis 2175 krooni, millele lisandub tulumaks 21% suuruses.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnkohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMs § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09 09-46496 46496 46496 46496

Kohus viitab TsMS § 168 lg 3, mille alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu 27.04.2009 lahendile nr 3-2-1-2-09, mille kohaselt kui kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatis ei vasta lapse vajadustele ja vanema võimalustele, siis on vanemal õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Kuid see ei anna isikule alust nõuda PKS § 70 lg 2 alusel elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 ei ole TsMS § 459 lg 2 märgitud seaduseks. Isik võib nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud.

Raivo Einula Kohtunik