2-09-54150/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-54150 Tsiviilasi AMM hagi H V vastu lapsele elatise saamiseks Tsiviilasja hind

27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AMM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Kostja H V (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista H V lt elatis 3 000 (kolm tuhat) krooni kuus tütre B M (isikukood XXX) ülalpidamiseks AMM kasuks tagasiulatuvalt alates 22.01.2009 kuni B M täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta hagi rahuldamata elatise väljamõistmise osas alates 19.10.2008.a kuni 21.01.2009.a.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta H V kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud B M esitas 19.10.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse H V vastu igakuise elatise summas 3 000 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti 27.11.2009 määrusega B M nõue H V vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. AMM esitas 14.12.2009 hagi H V vastu lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja ei toeta lapse ülalpidamist. Hageja palub kostjalt tagasiulatuvalt alates 19.10.2008 välja mõista elatis lapsele summas 3 000 krooni kuus. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 21.01.2010 kostjale isiklikult üle antud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. B M sünnitunnistusest nähtub, et hageja on tema ema. Harju Maakohtu 28.09.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-2585 on tuvastatud B M põlvnemine kostjast. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg

4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 on töötasu alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.juuni 2008 otsuse 3-2-1-36-08 p 13 nähtub, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PKS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PKS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale asus kolleegium ka 16. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2- 1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest.

Harju Maakohtu 28.09.2009 otsusest nähtuvalt on hageja esitanud 22.01.2009 hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-09-2585). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja H V lt tuleb AMM kasuks tagasiulatuvalt alates 22.01.2009 välja mõista elatis 3 000 krooni kuus tütre B M ülalpidamiseks kuni B M täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus jätab rahuldamata hagi elatise väljamõistmise osas alates 19.10.2008.a kuni 21.01.2009.a. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

Viivi Villemson