2-09-53743/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada O.M. ja D.L.`i abielu, milline on sõlmitud

01. novembril 2008. a Ida-Viru Maavalitsuses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 339.

3. Välja mõista D.L.`ilt elatis igakuise elatusrahana O.M. kasuks alaealise tütre A.L. (sünd xxxa; IK xxx) ülalpidamiseks alates 16. oktoobrist 2009. a summas

2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 31. augustini 2026. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni,

kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuasja number 2-09-53743 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O.M. hagi D.L.`i vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise nõudes Hagihind

19 575 krooni (TsMS § 129 lg 2) Kohtuistungi toimumise aeg

09. veebruar 2010. a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

O.M. (IK xxx; elukoht: xxx)

D.L. (IK xxx; elukoht: xxx)

4. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

HAGIAVALDUS JA PÕHJENDUSED

1. O.M. esitas 16.10.2009. a Viru Maakohtule hagi D.L.`i vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 01.11.2008. a, kooselust sündis 31.08.2008. a tütar A.L.. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud 2009. aasta suvel, laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt perekonda ei toeta ning lapse kasvatamisest osa ei võta. Hageja palub lahutada poolte abielu ning kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras.

2. 19.11.2009. a esitas hageja nõude määrata kindlaks lapse elukoht ning määrata kindlaks kostja lapsega suhtlemise kord (tl 13). Kohus eraldas hageja avalduse eraldi menetlusse (kohtu 11.12.2009.a määrus, tl 15-16).

KOHTUISTUNG

3. Kohtuistungil jäi hageja nõuete juurde, taotles, et kohus lahutaks poolte abielu ja mõistaks kostjalt välja elatise miinimummääras alates hagi esitamisest.

4. Kostja võttis hagi õigeks ning tunnistas hagi täies ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks.

7. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

8. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2, § 60, § 61 lg 1, 2, 4, §

70 lg 1.

9. PkS § 29 lg 2 tulenevalt on abielu jätkumine võimatu, sest mõlemad abikaasad soovivad lahutust ning ei soovi abielu jätkumist.

10. Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PkS § 61 lg 1). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ( § 61 lg 4). 2009. ja 2010. aastal on kuuplaga alammäär 4 350 krooni – elatusraha miinimummäär seega 2 175 krooni ühe lapse kohta.

11. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest (TsMS § 70 lg 1).

Hageja esitas kohtule hagi 16.10.2009. a, seega mõistab kohus elatise välja alates 16.10.2009. a.

12. Vastavalt TsMS § 164 lg1, kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

13. TsMS § 468 kohaselt tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

14. Kohus selgitab pooltele, et PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kui muutuvad lapse vajadused või kummagi vanema varaline olukord, võib huvitatud isik esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks või suurendamiseks.

Kohtunik