2-07-10549/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare

Merimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-10549

Tsiviilasi

Helina

Schmidti

hagi

osaühingu

Verenda

vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

351 907,30 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Verenda apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Helina Schmidt (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx

xxx x xxxxxx xxxx xxxxxxxx), esindaja Lennart Oja;

Kostja osaühing Verenda (reg kood 10820767, asukoht

Raba-Keskus

6,

Tabasalu,

Harku

vald),

esindaja

vandeadvokaadi abi Senny Pello

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2008 otsus Helina Schmidti hagis osaühingu Verenda

vastu 550 000 krooni saamiseks.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ja jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskuude jaotus

Jätta menetluskulud Helina Schmidti kanda.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,

samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. 20.03.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu alusetult saadu

tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt teostas kostja novembrist 2004.a kuni märtsini 2005.a

hagejale kuuluva xxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xx xx asuva suvila rekonstrueerimis- ja

ehitustöid suvilast elamu ehitamiseks. Kostja ehitustöid lõpule ei viinud, vaid lahkus

objektilt ja keeldus tööde lõpetamisest.

3. Hageja küsis kostjalt 2004.a novembris hinnapakkumist rekonstrueerimistöödeks ja kostja

esitas selle 17.11.2004.a. Koos käibemaksuga oli hinnaks 919 078,40 krooni. Hageja

aktsepteeris hinnapakkumise ja poolte vahel sõlmitud suulise kokkuleppe alusel asus

kostja töid teostama. Kostja teostas hinnapakkumises märgitud töid omal äranägemisel ja

esitas hagejale väidetavalt teostatud tööde eest arveid. Kostja nõudel toimus tasumine

sularahas. Algselt ei esitanud kostja tasutud summade kohta kviitungeid, vaid andis

tasutud arvetele allkirja. Esialgu hageja ei kontrollinud teostatud tööde vastavust

hinnapakkumises toodud tööde nimekirjale, hageja ei kahelnud esitatud arvete vastavuses

tegelikult teostatud tööde mahule. Hageja oli lapseootel, mistõttu ei olnud tal võimalik

teostada piisavalt efektiivset järelvalvet kostja tegevuse üle ehitusobjektil.

4. Hageja tasus kostjale 1 285 063 krooni, mis ületab koondhinnapakkumises märgitud

summa 365 984,60 krooni võrra. Hageja märkas vasturääkivusi kostja poolt esitatud

arvete ja teostatud tööde vahel 2005.a märtsis ning teavitas kostjat tekkinud vastuolust.

Poolte vahel tekkisid lahkarvamused, kuna kostja leidis, et tema poolt hinnapakkumises

toodud hinnad on orienteeruvad, kostja põhjendas eelarve ületamist tema jaoks

ettearvamatult tekkinud kuludega. Hageja oli ehituse hinda kalkuleerides arvestanud, et

tema jaoks on teostatavate tööde maksumuseks hinnapakkumises toodud tööde

maksumus. Lahkarvamuste tekkimisel katkestas kostja tööd märtsis 2005.a ja lahkus

objektilt.

5. Hageja tellis asjatundja arvamuse, mille kohaselt on hinnapakkumises näidatud töödest

kostjal lõpetamata või teostamata järgmised tööd: sokkel krohvimata, välisfassaadidel

liistud eemaldamata, fassaad voodrilauaga katmata, keldri uksepaled viimistlemata,

kanalisatsioonipaigaldus lõpuni välja ehitamata ja veemõõdusõlm välja ehitamata, I

korruse elutoa põranda ehitus pooleli, esiku põranda hüdroisolatsioon ja plaatimine,

vaheseinte ja seestpoolt välisseinte katmine voodrilauaga, esikus vahelagi kipsplaadiga

katmata, vana välisuks demonteerimata ja uus uks paigaldamata, akende paigaldus

lõpetamata, vannitoa ventilatsiooni läbiviik lõpetamata, katuse ehitus lõpetamata, 4

katuseakna asemel paigaldatud 3 katuseakent, korsten polnud lõpuni laotud ja

korstnaümbrus viimistlemata, II korruse vaheseinad ei olnud ülaosas lõpuni välja ehitatud.

6. Hinnapakkumine (17.11.2004) ei olnud piisavalt detailne, mistõttu on osundatud

eksperthinnangus kasutatud keskmisi hindu. Ekspert lähtus oma hinnangu koostamisel

hinnapakkumises märgitud hindadest ja lõpetamata tööde protsentuaalsest mahust, mille

kohaselt oli teostamata tööde maksumuseks 137 622 krooni.

7. Pooltevahelised läbirääkimised tulemusteni ei viinud ja 19.05.2005.a ütles hageja lepingu

kirjalikult üles. Hageja arvates on kostja kohustatud enammakstud summa hagejale

tagastama ja teostamata tööde eest kahju hüvitama.

8. Kostja oleks pidanud hagejale teatama, et kostja poolt teostatavate tööde hind väljub

kokkulepitud piiridest. Asjaolu, et kostja ei teatanud hagejale eelarve ületamisest, esitas

peale eelarve ületamist jätkuvalt arveid ning võttis hagejalt raha vastu, näitab kostja

pahausksust. Kostja loobus märtsis 2005.a ühepoolselt ehitustööde lõpuleviimisest, st

kostja rikkus ühepoolselt kohustust ja rikkus lepingut. Hageja jäi seetõttu oluliselt ilma

sellest, mida ta lepingust lootis ja nimetatu on käsitatav lepingu olulise rikkumisena.

Kostja kasutas ära hageja erialaste teadmiste puudumist ehitusvaldkonnas ja usaldust

kostja kui professionaalse ehitusettevõtte suhtes. Kui enammakstud summasid ei saa

käsitada kahjuna, on tegemist kostja poolt alusetult saaduga.

9. Hageja on suvila võõrandanud ja kostjal ei ole võimalik enam oma kohustust täita.

10. Kohtusse laekunud (04.06.2007) täienduste kohaselt viis kostja hageja suvilas eelnevalt

läbi lammutustööd. Peale lammutustöid oli kostjal olemas ülevaade, milliseid töid oli vaja

teha rekonstrueerimiseks. Sellest tulenevalt tellis hageja kostjalt hinnapakkumise, selle

konkreetsus ja siduvus olid hagejale olulised selleks, et arvestada rahasummaga, mis tal

suvila lõplikuks valmimiseks pidi kuluma. Hinnapakkumisega nõustus hageja kostjaga

suuliselt. Pooled ei leppinud lisaks hinnapakkumisele kokku täiendavates töödes,

hinnapakkumine hõlmas kõiki töid, mille hageja kostjalt tellis.

11. Poolte vahel oli kokkulepe ainult hinnapakkumises loetletud tööde osas. Täiendavate

tööde osas kokkulepet ei olnud ning neid hageja kostjalt ka ei tellinud. Tööde lõpetamise

tähtaja suhtes kirjalikku kokkulepet ei olnud, kuid kostja lubas hagejale suuliselt, et

juuniks 2005.a on kõik kokkulepitud tööd lõpule viidud ning hageja saab jaanipäevaks

suvilasse kolida.

12. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale esitama arved tehtud ja kokkulepitud tööde eest

ja kokkulepitud maksumuses. Kui hageja kontrollis kõik esitatud arved lõpuks süsteemselt

ja põhjalikult üle, selgus, et kostja oli omal algatusel teostanud töid, mille teostamises ei

olnud pooltel kokkulepet. Tööde kõrgemat hinda põhjendab kostja vastuses kvaliteetse

teostusega.

13. Kostja ei teavitanud hagejat eelarve ületamise võimalikkusest enne selle ületamist ega ka

siis, kui see oli juba toimunud, vaid jätkas arvete esitamist. Kostja on professionaalne

ehitusettevõtja, kes peab olema suuteline selliseid olukordi ette prognoosima ja vastavalt

reageerima. Kostja on hagejale esitanud ühe hinnapakkumise (hagi lisa 1), mis kajastab

poolte kokkulepet teostatavate tööde nimekirja ja hinna osas. Peale hinnapakkumise

suulist aktsepteerimist hageja poolt asus kostja töid teostama. Järgnevalt esitas kostja

hagejale juba teostatud tööde eest arveid, millele oli samuti millegipärast märgitud

„hinnapakkumine”. Kuna arved olid esitatud juba teostatud tööde eest, ei saa neid kuidagi

käsitleda hinnapakkumistena võlaõigusseaduse mõttes. Kui töö tehakse ära ja kliendile

esitatakse selle eest arve, millele on peale kirjutatud “hinnapakkumine”, siis see ei saa

kuidagi muuta arvet hinnapakkumiseks, kuna tööd on juba teostatud ning mingit

läbirääkimiste ega aktsepteerimise võimalust kliendil enam ei ole. Hinnapakkumine

esitatakse kliendile enne tööde teostamist ning see vajab teostamiseks kliendipoolset

heakskiitu, millele võivad eelneda täiendavad läbirääkimised lepingu tingimuste üle. Arve

esitatakse üldjuhul tehtud töö eest tasu saamiseks. Hageja käsitles „hinnapakkumisi”

arvetena tehtud tööde eest.

14. Hageja on 26.07.2008.a esitanud kohtule täpsustavad seisukohad ja tabeli kujul toonud

välja, millises ulatuses on esialgse hinnapakkumise osas põhitööd tehtud ja tasutud,

millises osas puudustega teostatud tööd tulenevad esialgsest hinnapakkumisest. Tabelis

väljatoodud summadele lisandub hageja poolt tasutud arve summas 100 000 krooni, millel

ei ole tööde maksumust eraldi välja toodud ja samuti lisanduvad tasutud kogusummale

kostjale ettemaksuna materjalide eest tasutud arved summas 350 000 krooni.

15. 11.09.2008.a kohtusse laekunud hageja täienduste kohaselt tasus hageja üldjuhul kostjale

viimase juhatuse liikme poolt küsitud summad ilma, et hagejal oleks olnud selget

ülevaadet, milliste tööde eest konkreetselt ta raha andis. Nimetatud nähtub tõenditest

kogumis – tasumised on toimunud ümmarguste summadena ning tihtipeale ei olnud välja

toodud, milliseid summasid milliste tööde eest küsiti.

16. Kostja koostas hinnapakkumise lammutustöödel saadud info põhjal, milline asjaolu

nähtub sellest, et koondhinnapakkumine on tehtud hiljem kui lammutustööd.

Läbirääkimisi lepingu osas pidasid ühelt poolt hageja koos oma elukaaslase H. P. ning

teiselt poolt K. S. koos A. A.. Hiljem suhtlesid tööde ja raha maksmise osas üldjuhul

hageja ja K. S. omavahel. Hageja käis aegajalt vaatamas maja valmimist, kuid lapseootel

olemise ning keerulise olukorra tõttu temale kuuluvas ettevõttes OÜ S. (pankrotis) huvitas

teda konkreetsete tööde teostamisest ja detailidest rohkem elamu üldine valmimine.

Hinnapakkumistena allkirjastatud arvete ning raha üleandmist objektil üldjuhul ei

toimunud.

17. Juhul kui arvele oli joone alla kirjutatud märge „makstud", tähendas see, et joone peal

olevad käsitsi kirjutatud summad olid tasutud. Juhul kui joone peal ei olnud käsitsi

kirjutatud summasid, siis tähendas märge „makstud" arvel märgitud konkreetse summa

tasumist. Märge „makstud" tähendab, et hageja tasus kas joone peal märgitud summa või

selliste summade kohta märke puudumisel arvel näidatud (trükitud) summa.

18. Hageja poolt kostjale raha tasumisega ei väljendanud ta oma heakskiitu töödele, mis olid

märgitud arvele, millele maksmise kohta vastav märge kanti. Nagu juba eelpool öeldud,

huvitas hagejat elamu üldine valmimine ning ta maksis vastavalt kostja poolt temale antud

infole lõppsummad, mis olid arvetel välja toodud. Hageja ei süvenenud ega olnudki sellel

ajal võimeline süvenema detailidesse nagu konkreetsed ehitustööd ja nende hinnad või

nende valmimise aeg.

19. Vaadates veelkord läbi vaidlust puudutavad dokumendid, jõudis hageja järeldusele, et

hagis märgitud kahjusumma ei ole õige. Nimelt on hageja tuginenud kostja poolt tegemata

tööde osas eksperthinnangule ning märkinud, et kahju, mida kostja hagejale kokkulepitud

tööde tegemata jätmisega on põhjustanud, on 137 622 krooni nagu eksperthinnangus

märgitud. Hageja ei märganud, et eksperthinnangus pole ekspert arvestanud tegemata

töödena elektritöid. Kuivõrd kostja elektritöid vaatamata 17.11.2004.a hinnapakkumises

lubatule ei ole teostanud, on hageja kahju elektritööde hinna 43 670 krooni võrra suurem.

Liites hageja poolt seni nõutud summale elektritööde tegemata jätmisega põhjustatud

kahju rahalise väärtuse, oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 555 536,60 krooni (511 866,60

+ 43 670 = 555 536,60). Kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu nõudelt kuni 550 000

krooni, suurendas hageja oma nõuet eeltoodule tuginedes 550 000 kroonini.

Kostja vastuväited

20. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt soovis hageja esialgset hinnapakkumist

suvila rekonstrueerimistöödeks. Kuna hoonel puudus projekt, ei olnud ühtegi hoonet

puudutavat dokumenti, koostati hinnapakkumine esialgsete tööde kohta visuaalse vaatluse

alusel. Hagejale selgitati, et ilma projektita ja hoonega põhjalikumalt tutvumata on

hinnapakkumise tegemine raskendatud. Kuna pakkumises toodud tööde loetelu ei olnud

täielik, lepiti kokku, et tööde teostamisega alustatakse koheselt ning tasumine toimub

tööde eest etappide kaupa. Kõikide lisatööde kohta lepiti kokku, et lisatöödest teavitatakse

hagejat ja tema nõustumisel need ka teostatakse.

21. Erinevus esialgse hinnapakkumise ja tegelikult teostatud tööde vahel oli märgatav.

17.11.2004.a hinnapakkumises vana puitkonstruktsiooni tugevdamise asemel tuli teha

täiesti uus puitkonstruktsioon, katuse konstruktsiooni uuendamise asemel täiesti uus katus,

lae katmine seestpoolt voodrilauaga asemel kaeti lagi kipsiga. Lisaks tellis hageja

plaatimistööd, korstna lammutuse ja uue korstna ehituse, vana põranda lammutuse koos

pehkinud talade vahetamisega ja kütte paigalduse. Hageja ja tema abikaasa olid pidevalt

kursis ehitustööde käiguga ja aktsepteerisid (ning ka tasusid) teostatud tööde eest, millede

aluseks olid aktid. Tööd olid väga kvaliteetsed. Hinnapakkumine koostati 17.11.2004.a,

kuid enne hinnapakkumise esitamist alustati juba töid.

22. Hageja poolt viidatud kviitungid, mille alusel ta tasus 350 000 krooni, on hagejalt

teostatud ehitustööde eest vastu võetud rahasummade kohta, mis sisaldavad kuupäeva,

millal juhatuse liige tasus tema valduses olevad rahasummad kostja kassasse. Need

rahasummad saadi hagejalt või tema abikaasalt enne kviitungitel märgitud kuupäevi, kuna

raha üleandmise hetkel andis juhatuse liige alati hinnapakkumisele allkirja. Kviitungid

seevastu anti hagejale tema soovil kostja raamatupidamisest peale seda, kui ehitustööd

olid seiskunud kuna poolte vahel oli tekkinud erimeelsused tööde tasumise osas. Kõigi

hageja poolt tasutud summade kohta on kostja andnud oma allkirja hinnapakkumistele,

mis on esitatud hageja poolt kohtule. Kokku on hageja tasunud ehitustööde eest 935 063

krooni.

23. Ehitustööde seiskumise põhjuseks oli hageja võimetus tasuda tehtud tööde eest. Hagejale

esitati 28.02.2005.a teostatud tööde akt summas 123 640 krooni, millest hageja tasus 60

000 krooni. 18.03.2005.a esitatud teostatud tööde akt summas 98 110 krooni, millele

lisandub käibemaks summas 17 659,80 krooni, kokku 115 769,80 krooni on tänaseni

tasumata. Kokku on hageja võlgnevust kostja eest 179 409,80 krooni.

24. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab hageja lähtuda ainult 17.11.2004.a

hinnapakkumisest, kuna selles ei lepitud kokku kõigis teostatavates töödes. Hagejale on

tehtud täiendavaid töid, milles ei lepitud kokku 17.11.2004.a. Hageja ei ole väljendanud

mingilgi moel, et ta ei ole lisatöid pidanud siduvaks.

25. Kostja ei vaidlusta, et tööd jäid osaliselt lõpuni teostamata, kuna hageja keeldus teostatud

tööde eest tasumast. Kostja oli valmis tööd teostama, kui hageja nende eest tasuks.

26. 08.06.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt leppisid pooled kokku lisatööde eest

tasumise osas eelarve ületamise korral enne esialgse eelarve esitamist, et lisatööde

ilmnemisel esitatakse hagejale hinnapakkumine ning selle aktsepteerimisel hageja poolt

teostatakse tööd. Antud väidet tõendavad kostja arvates asjaolud, et hageja on lisatööd

aktsepteerinud, need üle vaadanud ja nende eest ka tasunud; hageja sooviks oli suvila

rekonstrueerimistööd, et ehitada suvilast aastaringseks elamiseks sobiv elamu. Tegemist

oli ühekordse lamekatusega suvilaga. Esialgses hinnapakkumises juhinduti ka

lamekatusega suvila rekonstrueerimisest. Hageja esitas hiljem soovi ehitada suvilale teine

korrus viilkatusega, mida kostja poolt ka tehti. Seoses tööde mahu olulise suurenemisega

kaasnesid ka lisatööd.

27. Hageja tegi 07.11.2004.a hinnapakkumise lammutustööde kohta. 10.11.2004.a. tehti

hinnapakkumine juurdeehitatava osa vundamendi ning keldrisse uue väljastpoolt

juurdepääsu ja trepi ehituse kohta. Ennem oli keldrisse juurdepääs läbi vana köögi

põranda luugi kaudu. Hageja andis kostjale teada, et tal arvatavasti ei jätku

finantseerimiseks ainult omadest vahenditest ja ta peaks ehitustööde katteks taotlema

panga finantseerimist. Hageja palus koostada esialgse hinnapakkumise, et see pangale

esitada. Pangale esitatav esialgne hinnapakkumine koostati 17.11.2004.a.

28. Ehitustööde käigus sai selgeks, et vanast puitkarkass sõrestikust ei jää alles praktiliselt

midagi. Ehituslikult oleks olnud palju kiirem ja odavam kogu vana karkass pikali lükata ja

uus ehitada. Esialgse kokkuleppe kohaselt tuli tõsta katuse nurka teravamaks, et tekiks

teisele korrusele lisa elamisruumi juurde. Et seda ehituslikult teostada, tuli kogu esimese

korruse puit kandev sõrestik tugevdada ja praktiliselt uus ehitada, kuna muutusid ka

akende asukohad. Vanasse sõrestikku tuli teha uued vekseldused avade jaoks. Peale seda

tekkis hagejal mõte, et kui tõsta maja välis-kandvat seina võidaks kasulikku pinda juurde

ja teise korruse tubades võidaks ruumi juurde. Kas kaldlagi algab 20 cm põrandast või 60

cm põrandast, on see suur võit ruumile avaruse ja reaalselt kasutatava pinna suhtes. Need

tööd kajastuvad hinnapakkumises (toolvärgi ehitus). Et maja konstruktsioon kannataks

välja teise korruse väljaehitusest tulevad lisakoormused, tuli paigaldada vahelakke lisa-

vahetalad, metallist kandev tala ja puidust kandev tala.

29. Teisel korrusel oli algselt kokku lepitud, et lagi tuleb kuni pennideni ja soojustatakse pealt

puistvillaga. Hageja soovil ehitati kaldlaed lõpuni katuseharjani välja. See tähendas

lisatöid ja kulutusi. Ehituse käigus selgus, et vana korstna ots kuni teise korruse vahelaeni

tuli lammutada. Tuli laduda uus korstnajalg ja korstnapits.

30. Esialgselt pidid kõik vaheseinad, välisseinad ja lae kaetama voodrilauaga. Hageja soovil

muudeti kõik vaheseinad, laed ja välisseinad metallkarkassi alla ja kipsplaadiga

katmisega. See oli kostjale oluliselt suurema töömahuga ja hinnaga. Esimese korruse

põrandate avamisel selgus, et suurem osa kandetaladest olid pehkinud ja vajasid välja

vahetamist. Põranda all oli ka saepuru kiht, mis oli täiesti läbivettinud. Talad vahetati ära

ja saepuru eemaldati. Esialgselt ei oldud arvestatud märgade ja põrandaküttega põrandate

ehitust koridoris, vannitoas ja köögis. 17.11.2004.a. hinnapakkumine sisaldas kõikide

põrandate katmist põrandalaudadega. Samuti ei oldud arvestatud elektriküttekaabli

paigaldusega põrandalaua alla. Köögi põrand pidi algselt minema põrandalaua alla.

Hageja soovil ehitati see täielikult ümber kuna põrandale tuli keraamiline plaat. Kuna

esimesele korrusele lisandus kaminahi, tuli sellele ehitada ka kandev vundament.

Esialgses hinnapakkumises puudus ka vannitoa välja ehitamine, samuti puudus igasugune

nägemus ja materjalide valik selle kohta. Hageja soovil ehitati ka tulevikus ehitatava

sauna killustikust aluspõhja väljaehitus, vee-ja kanalisatsiooni väljaehitus.

31. Kostja esitas hagejale enne 17.11.2004.a. kaks hinnapakkumist (08.11.2004.a. ja

10.11.2004.a.), kuid ka ehitustööde ajal esitati hinnapakkumisi muudatuste kohta

ehitustöödes. Lisatöid on fikseeritud kostja poolt esitatud hinnapakkumistes mis on hageja

poolt kohtule esitatud - lisad 2.1., 2.2., 2.3., 2.4., 2.6., 2.9., 2.12., B-5, B-15. Nendest

hinnapakkumistest 2.4., B-5 ja B-15 sisalduvad tööd on kõik lisatööd, mis hageja poolt on

aktsepteeritud.

Teistes

hinnapakkumistest

on

osaliselt

esialgses

17.11.2004.a.

hinnapakkumises nimetatud teostatud tööd ja osa lisatöid, mis on teostatud kostja poolt ja

mis osaliselt on ka hageja poolt tasutud. Kokkulepe kõikide hinnapakkumiste ja

teostatavate tööde osas hagejaga oli sama. Kui hageja soovib lisatöid, nõustub teostatavate

töödega, siis need ka kostja poolt teostatakse. Peale tööde teostamist vaadatakse tööd

hageja poolt üle ja siis toimub tasumine.

32. 30.05.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt on hageja poolt märgitud, et hageja

tasus kostjale 15.12.2004.a. hinnapakkumise alusel 199 774 krooni, samas kui nimetatud

hinnapakkumisel on märgitud, et hageja tasus kostjale kahes osas vastavalt 98 500 krooni

ja 60 000 krooni, seega kokku 158 500 krooni ehk 41 274 krooni vähem kui hageja

väidab.

33. Hageja on hagiavalduse lisadena esitanud üksnes need hinnapakkumised, mis on tema

poolt täielikult/osaliselt kostjale tasutud, kuid kostja on hagejale teostanud enam töid, kui

hageja poolt esitatud dokumentidest nähtub ning kostja poolt teostatud, kuid hageja poolt

tasumata on hagiavalduse vastuse lisas 3 esitatud 18.03.2005.a. hinnapakkumises

märgitud tööde eest summas 98 110 krooni, koos käibemaksuga 115 769,80 krooni.

34. Hageja on hagiavalduses ning muudes kohtule esitatud seisukohtades esitanud

vasturääkivaid väiteid. Nimelt väidab hageja, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siduv,

samas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist mitte 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel,

vaid osaliselt hilisemates hinnapakkumistes märgitud tööde mitteteostamise alusel.

35. Hageja oli teadlik ja nägi, milliseid töid kostja teostas ning vaidlus puudub selles osas, et

kostja esitas hagejale igakordselt peale tööde teostamist etapiviisiliselt hinnapakkumise,

milles olid täpselt märgitud teostatud tööde maksumused. Seega pidi hageja koheselt

nägema seda, et kostja ei teosta 17.11.2004.a. hinnapakkumises kokkulepitud töid. Kuidas

saab hageja mitte märgata seda, et kostja ehitab nt korstnat ja paneb põrandakütte ja

plaatpõranda, kui kokkulepitud on laudpõranda panemises jms.

36. Hageja teadis täpselt, millised olid kostja poolt teostatud tööd, kuivõrd need olid igakord

hinnapakkumistel märgitud ning asjaolu, et hageja tasus talle esitatud hinnapakkumistel

märgitud summad ning kordagi ei ole hageja esitanud kostjale pretensiooni selles osas, et

kostja poolt teostati töid, mida hageja tellinud ei ole ning mida ta saada ei soovi. Seega

tuleb lugeda kostja poolt teostatud tööd hageja poolt vastu võetuks, niisamuti kui asjaolu,

et hageja oli nõus hinnapakkumistel märgitud tööde maksumusega ning kohustub seega

nende eest kostjale vastavalt hinnapakkumistele ka tasuma. Eelnimetatu tõendab ja hageja

möönab nimetatud väidetega, et tegelikkuses leppisid pooled kokku, et 17.11.2004.a.

hinnapakkumine ei olnud siduv ja täielik ning sisaldas algselt poolte poolt kokkulepitud

töid, kuid tegelikkuses tööde alustamisel hageja muutis oma soove ning kostja teostas

hiljem hagejaga kokkulepitud töid, esitas peale tööde teostamist hinnapakkumised, milles

olid märgitud nii teostatud tööd kui nende maksumused, ja hageja aktsepteeris nimetatud

hinnapakkumised (nii tööde kui maksumuse osas) nende eest tasudes.

37. Hageja hagiavalduses esitatud väited on vastuolus hageja enda käitumisega pooltevahelise

tööde teostamise ajal ning kinnitavad asjaolu, et pooled ei pidanud 17.11.2004.a.

hinnapakkumist siduvaks ning poolte vahel kehtis töövõtuleping, millise puhul pooled

leppisid igakordselt kokku teostatavates tööde, kostja teostas nimetatud tööd, esitas

hagejale hinnapakkumise, milles olid märgitud teostatud tööd ja nende maksumus ning

hageja hinnapakkumise alusel kostjale tasudes aktsepteeris nii kostja poolt teostatud tööd

kui nende maksumuse.

38. Kostja ei aktsepteeri asja tundva isiku arvamust ja leiab, et käesoleva vaidluse

lahendamisel ei saa nimetatud eksperthinnangule kui kahju hüvitamise alusele ning

teostamata tööde konstateerimisele tugineda üks üheselt, vaid reservatsiooniga.

39. Kostja poolt väidetavalt omaalgatuslikult ning ilma hageja poolt tellimata tehtud tööd

tuleb lugeda hageja poolt vastuvõetuks ning nimetatud asjaolu kinnitab see, et hageja on

nimetatud töödest teadlik olnud, talle on esitatud teostatud tööde nimekiri ja ta on ka

nende eest kas tasunud või kohustatud tasuma ning hageja ei oie kordagi kostjat

teavitanud või talle pretensiooni esitanud selle kohta, et kostja oleks teostanud töid, mida

hageja tellinud ei ole.

40. Hageja ei ole konkreetselt toonud välja ühtegi tööd, mida ta väidetavalt tellinud ei ole.

Hageja pidi juba hinnapakkumiste alusel tasudes või objektil käies nägema, et teostatud on

töid, mis ei olnud väidetavalt poolte vahel kokku lepitud ning seega pidi hageja esitama

kostjale koheselt pretensiooni, mida hageja aga teinud ei ole.

41. Kostja toob tabeli kujul välja hilisemates hinna pakkumistes kostja poolt tehtud

17.11.2004.a. hinnapakkumises mittesisalduvad tööd, millised on tehtud ja kajastatud

hilisematel

hinnapakkumistel

ning

milliseid

ei

anna

liigitada

17.11.2004.a.

hinnapakkumises ühegi loetelus märgitud töö alla. Kostja on hagejale teostanud lisatöid

või hageja soovide muutumisest tingitud muutunud töid minimaalselt maksumuses

636 596,80 krooni.

42. Hageja väide, et hageja tasus kostjale lisaks hinnapakkumistele ka kviitungite alusel, on

väär ning nimetatud kviitungid väljastati hageja nõudmisel kostja poolt hiljem peale tööde

teostamist ja eelnevalt hageja poolt hinnapakkumiste alusel tasutud summade osas ning

hageja ei ole kunagi kostjale kviitungitel märgitud kokku 350 000 krooni viiel korral

igakord summas 70 000 krooni tasunud.

43. Juhul, kui lähtuda hageja poolt esitatud seisukohast ehk 17.11.2004.a. hinnapakkumise

siduvusest, siis ei saa hageja nõuda nende tööde teostamist, millised nimetatud

hinnapakkumises ei sisaldunud, seega saab eksperthinnangu lisas A-2 teostamata töödena

märkida üksnes sokli krohvimise, fassaadi katmise voodrilauaga, vana välisukse

demonteerimise ja uue paigaldamise (p 11), vannitoa ventilaatori paigalduse, katuseakna

paigalduse ja teise korruse vaheseinte ehitamise laeni, kuivõrd muude nimetatud

eksperthinnangus

märgitud

väidetavalt

teostamata

tööde

osas

17.11.2004.a.

hinnapakkumises kokku ei lepitud.

44. Kui lähtuda sellest, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine ei olnud siduv, siis oli kostjal täielik

õigus keelduda edasiste tööde teostamisest hageja poolt teostatud tööde eest tasumisega

viivitamise puhul ning asjaolu, et 28.02.2005.a. hinnapakkumisest on hageja tasunud

vähem kui pool ehk 60 000 krooni ja 18.03.2005.a. hinnapakkumine summas 115 769,80

krooni on täielikult tasumata, tõendab omakorda seda, et hageja viivitas kostjale viimase

poolt teostatud tööde eest tasumisega.

45. Kui lähtuda isegi asjaolust, et hageja on tasunud kostjale 1 243 289 krooni, et 17.11.2004.a.

hinnapakkumine oli siduv ning hageja oleks justkui maksnud kostjale rohkem 324 210,60

krooni, siis on kostja teostanud hagejale töid suuremas summas kui hageja on tasunud,

millest tulenevalt oleks isegi nõuete tasaarveldamisel kostjal nõue hageja vastu summas

312 386,20 (636 596,80 – 324 210,60) krooni, mitte vastupidi. Kostja esitas hagi

vastuväitena tasaarveldamise avalduse.

46. Vaidlus puudub selles, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine on summas 919 078,40 krooni

ning et hageja on tasunud kostjale hinnapakkumiste alusel 893 789 krooni. Kostja on

teostanud lisatöid või hageja soovide muutumisest tingitud muutunud töid minimaalselt

maksumuses 636 596,80 krooni ning kostja tasunõue muutub sissenõutavaks töö

valmimisest. Pooltel on vaidlus selle üle, kui palju on hageja kostjale kokku tasunud ning

isegi kui eeldada, et hageja on tasunud kostjale kviitungite alusel täiendavalt 350 000

krooni, siis hageja nõuete tasaarveldamisel kostja nõuetega on kostjal nõue hageja vastu

summas 312 386,20 krooni.

47. Juhul, kui hinnapakkumine ei olnud siduv, jääb ainult kostja nõue hageja vastu teostatud

kuid tasumata tööde eest, milleks on osaliselt tasumata summa 41 274,00 krooni

15.12.2004.a. hinnapakkumise alusel ja 63 640,00 krooni 28.02.2005.a hinnapakkumise

alusel ning täielikult tasumata summa 115 769,80 kr 18.03.2005.a hinnapakkumise alusel,

seega kokku 220 683,80 kr. Kostja palus jätta hagi täielikult rahuldamata.

48. 11.09.2008.a

kohtusse

laekunud

täiendustes

märkis

kostja,

et

hageja

väited

hinnapakkumise siduvuse ning hagiavalduses ning kohtuistungitel esitatu osas lähevad

lahku hageja enda poolt esitatud ekspertiisiaktis esitatuga. Nimelt kinnitab ekspertiisiakti

üldosa kostja väiteid selles osas, et hoonel puudus projekt ning ei olnud ehitusluba ega

kirjalikku lepingut hageja ja kostja vahel. Lisaks on nimetatud ekspertiisiakti üldosas

sätestatud, et tellija enda poolt eksperdile antud selgituste kohaselt esitas kostja hagejale

esialgse koondhinnapakkumise, mis hõlmas algselt planeeritud töid.

Maakohtu otsus

49. Maakohus rahuldas hagi osaliselt.

50. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja teostas novembrist 2004.a kuni märtsini

2005.a hagejale kuuluva suvila asukohaga Xxxxxxxx xx xx, XXXXX XXXX

rekonstrueerimis- ja ehitustöid, olles eelnevalt teostanud samas suvilas ka lammutustöid.

Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid töövõtulepingu suuliselt, kuid eelnevalt esitas

kostja läbirääkimiste käigus hagejale 17.11.2004.a dokumendi nimega hinnapakkumine (tl

8), mille hageja aktsepteeris ja mille järel kostja töid alustas. Poolte vahel on vaidlus,

millistel tingimustel leppisid pooled kokku töövõtulepingus hinnapakkumises, samuti kas

kostja võlgneb hagejale tegemata tööde eest ja alusetult makstud hageja poolt esile toodud

summad.

51. Töövõtulepinguga kohustu üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Kas ja kuidas leppisid pooled lepingus kokku tööde

mahus ja eelarve siduvuses, tuleb kindlaks teha lepingu tõlgendamise kaudu. Lepingu

tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte tegelikust tahtest, kui see tahe erineb lepingus

kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe (VÕS § 29

lg 1). Poolte poolt esiletoodud asjaolude kohaselt oli nende tahe lepingu mahu ja eelarve

siduvuse osas erinev, seega puudus pooltel ühine tahe.

52. Hageja esiletoodu kohaselt käsitleb ta 17.11.2004.a hinnapakkumises toodut kokkulepitud

tööde mahuna ja eelarvena, kostja väidete kohaselt polnud kindlat nägemust tööde mahust

ja eelarve polnud siduv. 17.11.2004.a hinnapakkumisega (tl 8) luges kohus tõendatuks, et

selles on loetletud tööd üldsõnaliselt, ilma üksikuid tööde etappe detailiseerimata

alljärgnevalt: lammutustööd ja prügi utiliseerimine, kaevetööd ja pinnase äravedu,

juurdeehituse vundamendid, vana puitkonstruktsiooni tugevdamine ja uue juurdeehitus,

põrandate ehitus, avatäited, katuse konstruktsiooni uuendus, katuseaknad 4 tk, soojustus,

katuseplekk, vihmavee süsteem, tuulekast, vaheseinte ehitus ja katmine voodrilauaga,

fassaadi katmine voodrilauaga, välisseinte ja lae soojustamine ning katmine seestpoolt

voodrilauaga, elektritööd ja transiitkilbi vahetus, santehnilised tööd ja välisterrassi ehitus,

ventilatsiooni tööd, sokli krohvimine, majaümbruse heakorratööd ja objekti üldkulud,

koos käibemaksuga summas 919 078,40 krooni.

53. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid,

sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p-d 1

ja 4). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja soovis kostjal lasta suvila ümber ehitada

aastaringselt kasutatavaks elamuks. Töövõtuleping on oma olemuselt tulemusele suunatud

leping, seega lepingut tõlgendades tuleb järeldada, et leping sõlmiti suvila

rekonstrueerimiseks aastaringselt kasutatavaks elamuks. Eesti tingimustes tähendab

aastaringselt elamise võimalus ka elamu kütmise võimalust. Pooled ei vaidle, et tööde

lõpetamise tähtaja suhtes kirjalikku kokkulepet ei olnud, kuid kostja lubas hagejale

suuliselt, et juuniks 2005.a on kõik kokkulepitud tööd lõpule viidud ning hageja saab

jaanipäevaks suvilasse kolida. Lepingu nimetatud osas tõlgendamisel sarnase mõistliku

inimese seisukohast (VÕS § 29 lg 4) teeb kohus järelduse, tellija sai nimetatud asjaoludel

aru, et töövõtja võttis endale lepinguga kohustuse rekonstrueerida suvila viisil, mis

võimaldab asuda sinna elama ehk tehtud pidid olema ka siseviimistlustööd.

54. Hageja on selgitanud, et tal puuduvad erialased teadmised otsustamaks, kas detailselt

arvetel lahtikirjutatud tööd on üldse lisatööd ja hageja on paigutanud (tabelis tl 94-100)

arvetel olevad tööd 17.11.2004.a hinnapakkumises toodud tööde alla. Kostja on esile

toonud, et 17.11.2004.a hinnapakkumises ei sisaldu 3 küttekontuuri paigaldust, I korruse

väljaehitust kuni maalritöödeni põrandalauata ja lisatöid kokku summas 636 596,80

krooni (kostja poolt tabelis esiletoodu). Kohus asus seisukohale, et 17.11.2004.a

hinnapakkumine on üldsõnaline ning sellest tulenevat riski peab üldjuhul kandma

töövõtja.

55. Hinnapakkumisega (tl 11) luges kohus tõendatuks, et kostja teostas akende paigalduse +

laadimise, vaheseinad, lisasoojustamise, akende paled, kõikide seinte Cyproc-plaadiga

katmise, välisukse paigalduse, välisseina lisakarkassi. Nimetatud hinnapakkumisest ei ole

esialgse hinnapakkumise üldisuse tõttu võimalik järeldada, et kostja poolt esile toodud

tööd ei olnud kogumis poolte kokkuleppe objektiks ehk suunatud töövõtulepingu eesmärgi

saavutamisele. Sama kehtib teiste kostja poolt tabelis esiletoodud „hinnapakkumiste”

kohta, mille kostja on pealkirjastanud „teostatud tööde” või „lisatöödena” (tl 11, 12, 14,

17, 20, 75) ja kostja poolt esitatud 28.02.2005.a arvel (tl 74) toodud tööde kohta. Kohus

leidis, et kui töövõtja professionaalse ettevõtjana teeb hinnapakkumise võimalikult

üldsõnaliselt, tuleb seda tõlgendada tellija kui nõrgema poole kasuks. Nii näiteks kui

pooled on käesoleval juhul saavutanud kokkuleppe põrandate ehituses, avatäidetes, tuleb

seda tõlgendada põranda, akende ja uste ehitusena sellisel viimistlustasemel, et

lõpptulemusena on suvila valmis selles elamiseks.

56. 17.11.2004.a hinnapakkumises ei sisaldu viiteid sellele, et tegemist oleks esialgse või

mittesiduva eelarvega töövõtulepinguga. Ekslik on kostja väide, et hageja on asja tundvale

isikule kirjeldanud hinnapakkumist kui „esialgset”, arvamuses (tl 24) on kirjas, et „Tellija

selgituste kohaselt esitati ehitaja poolt enne tööde alustamist koondhinnapakkumine (vt

lisa B-1), mis hõlmas kõiki esialgselt planeeritud töid.” Kostja oli eelnevalt teinud suvilas

lammutustöid, seega on loogiline eeldada, et ta oli professionaalse ehitusettevõtjana

teadlik suvila rekonstrueerimistööde eeldatavast ulatusest ka siis, kui hagejal puudusid

suvila dokumendid, joonised, lähteülesanne ja projekt. Hinnapakkumisega (tl 8) luges

kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku: vana puitkonstruktsiooni tugevdamises ja uue

juurdeehituses; katuse konstruktsiooni uuenduses, mh katuseaknad 4 tk, soojustus,

katuseplekk, vihmavee süsteem ja tuulekast; välisseinte ja lae soojustamine ning katmine

seestpoolt voodrilauaga; põrandate ehituses ja elektritöödes.

57. Tõendamist ei ole leidnud, et esialgne hinnapakkumine koostati ainult pangale esitamiseks

ja pooled sellele suulise lepingu täitmise käigus tugineda ei soovinud. Kuivõrd kostja ei

ole vastupidist tõendanud, luges kohus tõendatuks, et poolte vahel ei olnud kokkulepet

mittesiduvaks eelarveks (VÕS § 639 lg 1 mõttes) ja tuleb eeldada, et töövõtulepingu

eelarve oli kostjale siduv. Kui eelarve on siduv, siis tuleb eelarve suurenemine eraldi

kokku leppida (VÕS § 13 lg 1).

58. Kohtu hinnangul ei saa hilisemaid „hinnapakkumistena” esitatud dokumente käsitleda uue

lepingu sõlmimisena ega 17.11.2004.a lepingu muutmisena, samuti ei saa neist teha

järeldust, et esimese suulise lepingu eelarve oli mittesiduv. Kostja ei ole tõendanud

pooltevahelist suulist kokkulepet lepingu muutmiseks täiendavate tööde ja sellele

lisanduva maksumuse osas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et peale 17.11.2004.a

hinnapakkumist „hinnapakkumistena” pealkirjastatud dokumendid esitati hagejale alles

peale tööde valmimist ja hageja tasus nende alusel. Seega ei saa sarnane mõistlik isik

(VÕS § 29 lg 4) pärast teostatud tööde tegemist esitatud dokumenti pidada eelnevaks

hinnapakkumiseks tööle, kuna puudub võimalus otsustada, kas tööd tellida, millise

hinnaga ja mis mahus.

59. Vaidlust ei ole selles, et kostja asus teostama suvila rekonstrueerimistöid omal

äranägemisel ja esialgselt toimus maksmine sularahas, mille kohta kostja hagejale

kviitungeid ei andnud. Hilisemalt esitas kostja hagejale „hinnapakkumistena”

pealkirjastatud arveid (tl 9-14, 17, 20). Kostja on võtnud omaks hageja väite, et esialgselt

maksis hageja kostjale sularahas, ilma et kostja oleks väljastanud maksmise kohta

kviitungi või andnud selle kohta muu dokumendi. Nimetatust tulenevalt on veenev hageja

väide, et nimetatud maksete tõendamiseks andis kostja pärast lahkhelide tekkimist

hagejale kviitungid (tl 15,16, 18, 19, 21), millel on märgitud aluseks „ettemaks materjalide

eest”. Kviitungitega luges kohus tõendatuks, et nende alusel on hageja kostjale tasunud

350 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et kviitungitel märgitud summad hõlmavad

endas „hinnapakkumistel” märgitud summasid. Nimetatud järelduse tegemiseks puudub

kohtul ka alus, kuna arvetel pole materjalide kulu eraldi lahti kirjutatud, samuti ei kattu

arvetel märgitud summad kviitungitel märgitud summadega.

60. Mis puudutab kostja vastuväidet 15.12.2004.a arve (tl 13) alusel maksmise kohta, siis arve

on esitatud kokku summas 199 774 krooni, sellele on märgitud hilisema juurdekirjutusena

trükitust erinevaid numbreid. Hageja on oma viimases vastuses kohtule (tl 158 I lõik)

selgitanud, et kui joone peale olid arvele kirjutatud käsitsi summad, siis tähendas märge

„makstud” arvel märgitud konkreetse summa tasumist. Nimetatust tulenevalt saab teha

järelduse, et 15.12.2004.a arve (tl 13) alusel maksis hageja 98 500 + 60 000 =158 000

krooni, mitte 199 774 kr. Seega tuleneb tõenditest kogumina, et hageja maksis kostjale

kokku 1 285 063 – 41 274 = 1 243 789 krooni.

61. Vaidlus on selles, kas kostja rikkus lepingut või oli hageja tööde eest tasumisega

viivituses. Kostja väide, et ehitustööde peatumise põhjuseks oli hageja võimetus tehtud

tööde eest tasuda, on tõendamata. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ehitustöid lõpule ei

viinud, vaid lahkus objektilt ja keeldus töid lõpetamast. Hageja kirjaga kostjale (tl 53-55)

luges kohus tõendatuks, et hageja ütles 19.05.2005.a lepingu kirjalikult üles seoses kostja

poolt eelarve ületamisega. Kirjaga (tl 56-57) luges kohus tõendatuks, et kostja vastas

hagejale ja leidis, et hoopis hageja on lepingut rikkunud. Kostja ei olnud töid nõus lõpule

viima. Kohus on tuvastanud eelnevalt, et kostja ületas töövõtulepingu eelarvet. Seega on

ülesütlemine kehtiv ja hageja võis lepingust taganeda. Vaidlust ei ole selles, et vaidluse

lahendamine kohtuväliselt ei ole andnud tulemusi (tl 58-62). Kuivõrd hageja ütles lepingu

eelarve ületamise tõttu üles, ei pidanud ta maksma edasisi kostja arveid, mille maksmist

kostja tasaarvestatava nõudena on taotlenud.

62. Kohus asus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu eelarvet ületava osa tagasinõudmises

on põhjendatud. VÕS § 639 lg 1 alusel ei pea tellija, kui ta ütleb lepingu üles eelarve

ületamise tõttu, maksma eelarvet ületavat tasu. Kohus tuvastas, et poolte kokkuleppe

alusel pidi hageja maksma suvila rekonstrueerimistööde eest 919 078,40 krooni (VÕS §

635 lg 1). Hageja maksis seega rohkem 1 243 789 – 919 078,40 = 324 710,60 krooni

kostjale ehk tegi kostjale sellega lepingus ettenähtust suurema soorituse. Kohus on

seisukohal, et hagejal on õigus nimetatud summad kostjalt tagasi nõuda lepingulise kahju

hüvitamise sätete alusel (VÕS § 115 lg 1). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest

võiks teha järelduse, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1).

63. Hageja on tuginenud asjaolule, et ta ei kontrollinud oma raseduse ja raske majandusliku

seisu tõttu temaga seotud äriühingus, kas tema poolt makstud summad on kooskõlas

eelarvega. Hageja ei ilmutanud sellega mõistlikku hoolsust ja võimaldas endale tekitada

kahju. Seetõttu leiab kohus, et kahju tekkis 50 % ulatuses hagejast tingitud asjaoludel,

mistõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada 50 % võrra, seega on hagejale põhjendatud kahju

nimetatud osas 162 355,30 krooni (VÕS § 139 lg 1).

64. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja jättis lõpuni viimata eksperthinnangus (tl 22-

52) nimetatud ja esialgses hinnapakkumises märgitud elektritööd. Eksperthinnanguga (tl

22-52) on tõendatud, et kostja jättis tegemata tööd summas 137 622 krooni ja OÜ Inter-

Elekter koond-finantseelarvega (tl 160-167), et hageja pidi tellima elektritööd summas 43

670 krooni. Hagejal on õigus nõuda temale sellega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115

lg 1 alusel). Kohus ei nõustu kostja väitega, et asjatundja arvamus on ebausaldusväärne.

Asja tundev isik on määranud teostamata tööde maksumuse kostja enda poolte esitatud

peale 17.11.2004.a esitatud ja hinnapakkumistena pealkirjastatud arvete alusel. Kui

lähtuda koondhinnapakkumises märgitud hindadest, siis oleks see kostjale kahjulikum,

kuna koondhinnapakkumises on hinnad kõrgemad kui kostja poolt toodud arvetel

märgitud töö üksikud etapid. Samuti puudub kohtul pädevus hinnata üksikute tööde

etappide mahtu lõpptulemuse saavutamisel koondhinnapakkumise järgi.

65. Hageja poolt tellitud eksperthinnangu maksumus (tl 63) on VÕS § 128 lg 3 alusel

vaadeldav kahju kindlakstegemise kuluna ja selle maksumus summas 8 260 krooni kuulub

samuti kostja poolt hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1).

66. Tõendamist ei leidnud, et poolte vahel lepiti kokku täiendavates töödes, mis esialgses

kokkuleppes ei kajastunud. Kuivõrd eelarve osas on kohus tuvastanud, et see oli siduv, ei

kohaldu vaidluse lahendamisel VÕS § 639 lg 2 ja töövõtjal ei ole tellija suhtes nõuet

tellija vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Kui kostja tegi töid, mida hageja ei tellinud

ja pooltel puudus selleks kokkulepe, on tegemist alusetu sooritusega ja kostjal võib olla

nõue hageja vastu tulenevalt käsundita asjaajamisest mõistliku tasu näol. Käesolevas

menetluses kostja nimetatule aga tuginenud ei ole, leides et ta tegi kõik tööd hagejale

töövõtulepingus kokkulepitu alusel, mistõttu kohus ei saa kostja nõuet ise ümber

kvalifitseerida. Seega puudub kostjal hageja suhtes alusetust rikastumisest tulenev nõue,

samuti kohustuse täitmata jätmisest tulenev nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega.

67. Asjaolu, et hageja oma olukorrast tulenevalt ei vaadanud töid üle ega kontrollinud selle

vastavust kokkulepitule, samuti kas hageja väljendas raha tasumisega heakskiitu töödele,

ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna hageja ei ole tuginenud töö

ebakvaliteetsusele, vaid asjaolule, et kostja ületas eelarvet ja jättis samas tegemata

kokkulepitud tööd, mille eest hageja oli enda hinnangul maksnud.

68. Seega on hageja nõue kostja vastu osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas

162 355,30 + 137 622,00 + 43 670,00 + 8 260,00 = 351 907,30 krooni.

Apellatsioonkaebus

69. Kostja vaidlustas kohtuotsuse osaliselt, osas, milles maakohus hagiavalduse rahuldas ning

mõistis apellandilt vastustaja kasuks välja kahjuhüvitise 351 907,30 krooni ja jättis

menetluskulud 64% ulatuses kanda ning palus otsuse osaliselt vaidlustatud osas tühistada

ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus

otsus.

70. Kohus on jätnud VÕS § 29 lg 4, 5 ja 6 sätestatud õigusnormid kohaldamata ning välja

toomata selle, kuidas pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik 17.11.2004.a.

hinnapakkumist ja sellele järgnevaid hinnapakkumisi ja poolte käitumist samadel

asjaoludel mõistma. Kohus on täielikult jätnud selgitama selle, kuidas ning millele

tuginedes kohus leidus, et asjaolu, mille kohaselt suvila tuli rekonstrueerida elamuks,

milles on aastaringselt võimalik elada, tähendab seda, et kuigi 17.11.2004.a.

hinnapakkumise tegemisel oli pooltel kokkulepe selles, et apellant peab rekonstrueerima

ühekordse lamekatusega suvila, siis on nimetatud hinnapakkumine siduv, hoolimata

sellest, et apellandi poolt tööde teostamise tulemusena sai vastustaja kahekordse

viilkatusega elamu, rääkimata sellest, et laudpõrandatest said plaaditud põrandad ning

laudseinadest kipsplaadiga seinad ning elamusse sai ehitatud korstnajalg ja –pits,

paigaldatud põrandaküte jms, milliste osas kokkulepe 17.11.2004.a. hinnapakkumises

puudus.

71. Lisaks on arusaamatu kohtu seisukoht selles, kuidas saab kostja poolt enne 17.11.2004.a.

hinnapakkumist esitatud hinnapakkumiste alusel teostavaid töid lugeda tõendiks selle

kohta, et apellant pidi olema teadlik sellest, millised tööd on vajalik teostada, et suvila

aastaringselt kasutatavaks elamuks rekonstrueerida. Kohus ei ole tuvastanud, millal

nimetatud tööd reaalselt teostati ning kas tööd teostati enne või peale 17.11.2004.a.

hinnapakkumise koostamist ja kas nende teostamise käigus sai või pidi saama kostjale

teatavaks see, mis tingis 17.11.2004.a. hinnapakkumistes märgitud tööde muutumise.

72. Niisamuti ei ole kohus põhjendanud seda, kuidas sai lisatööde tegemine sellises mahus

hagejale arusaamatuks ja selgusetuks jääda ning jätnud põhjendamata selle, kuidas ning

millele tuginedes on kohus leidnud, et tegemist oli siduva eelarvega lepinguga, kui hageja

ei ole kordagi esitanud kostjale lisatööde osas pretensioone ning tugineb oma nõuete

esitamisel üksnes eelarve ületamisele. 17.11.2004 hinnapakkumise alusel teostatavad tööd

muutusid olulisel määral ning kostja teostas töid oluliselt suuremas ning teistsuguses

mahus, kui sisaldus 17.11.2004 hinnapakkumises.

73. Riigikohus on 28.10.2008.a. lahendis nr 3-2-1-80-08 leidnud, et ehitise töövõtuleping ei

saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõtte, seetõttu on ebaõige kohtu

seisukoht, et kostja kannab 17.11.2004.a. hinnapakkumisest ja selle üldsõnalisusest

tulenevat riski.

74. Kostja arvates on asjaoluga, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli üldsõnaline ja muude

asjas esitatud tõenditega pigem vastupidiselt tõendatud see, et kuivõrd puudusid projekt ja

muud dokumendid ja hageja soovil teostati täiendavaid lisatöid tulenevalt teostatud tööde

käigus esiletulnud asjaoludest ja hageja soovide muutumisest, siis pooled leppisid, nagu

kostja on pidevalt märkinud, kokku selles, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine on esialgne

hinnapakkumine ning tegelikkuses esitab kostja hagejale edaspidi teostatavate tööde

maksumuse etappide kaupa, mille alusel hageja kostjale tasub. Seda asjaolu tõendab ka

tavapärane praktika ehitustööde töövõtulepingute vallas.

75. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töö tegemine töövõtja põhikohustuseks, samas kui tellija

põhikohustuseks on töö eest tasumine. Nimetatud kohustused on vastastikuses suhtes.

Kostja leiab, et selleks, et tuvastada kas ja millises summas on eelarvet ületatud lähtudes

Riigikohtu 28.10.2008.a. lahendi nr 3-2-1-80-08 p-st 17 oleks kohus pidanud minimaalselt

selgeks tegema selle, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest,

mida hageja tasus, tegelikult tehti ja kas selle saab lugeda lepingu alusel tehtuks või mitte.

76. Kohus ei ole tuvastanud, kas ja millised tööd ning millise tasu eest nimetatud

hinnapakkumisest kostja poolt teostati ja millised teostatud tööd olid nimetatud

hinnapakkumise alusel lepingu esemeks.

77. Tõendatud on see, et suvila rekonstrueerimiseks puudusid projekt ja muud dokumendid, et

apellant teostas töid etappide kaupa, esitas teostatud tööde (sh lisatööde) eest

hinnapakkumised etappide kaupa ning hageja tasus kostjale teostatud tööde eest etappide

kaupa vastavalt esitatud hinnapakkumistele. Niisamuti on tõendatud see, et hageja käis

teostatud töid kontrollimas ning talle olid teada, millised tööd kostja poolt olid teostatud

ning

kostja

poolt

teostatud

tööd

muutusid

oluliselt

võrreldes

17.11.2004.a.

hinnapakkumises märgituga, mis ei saanud kuidagi jääda hagejale märkamata.

78. Pooled leppisid kokku lisatööde teostamises ning nende eest tasumises, kuivõrd tööde

teostamisel ilmnesid asjaolud, mis ei olnud kostjale 17.11.2004.a. hinnapakkumise

tegemisel teada ning millega kostja ei saanud arvestada ja lisaks muutis hageja tööde

teostamise käigus oma esialgseid soove, mis tingisid muudatused ka teostatavates töödes.

79. Kohus, leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine on siduv, oleks pidanud tuvastama selle,

millised kostja poolt teostatud tööd olid lisatööd, kas nimetatud lisatööde osakaal on

oluline ning leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siiski siduv ja nimetatud

lisatööde eest ei kuulu tasumisele apellandi poolt hinnapakkumistes esitatud tasu, oleks

pidanud VÕS § 637 lg 1 järgi leidma, milline oli vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, seda

enam, et kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise avalduse.

80. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud seda, millised tööd kostja poolt 17.11.2004.a.

hinnapakkumise alusel teostati ja milliste tööde eest on hageja kostjale tasunud, siis ei ole

võimalik võtta seisukohta ka selles osas, kas eelarve on ületatud ja kui, siis millises

summas, mis omakorda ei võimalda vastata sellele, kas hageja poolt lepingu üles ütlemine

ja tasumisest keeldumine on õigustatud.

81. Pooled ei vaidle, et vastustaja on enamuses hinnapakkumistes märgitud tööde eest

tasunud, seega tuleb lugeda nimetatud tööd VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võetuks ning

kostja tasu maksmise nõue hagejale õigustatuks.

82. Hinnapakkumine (18.03.2005) summas 98 110 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku

summa 115 769,80 krooni on täielikult hageja poolt tasumata, samas ei ole hageja kordagi

esitanud vastuväiteid, et nimetatud tööd oleksid kostja poolt teostamata või teostatud

ebakvaliteetselt. Seega tuleb nimetatud tööd lugeda teostatuks ja hageja poolt vastu

võetuks ja kostja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. Mõistlik tähtaeg tööde

vastuvõtmiseks on möödunud.

83. Riigikohtu 14.06.2006.a. lahendist nr 3-2-1-56-06 tuleneb, et kui pooled esitavad

kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel

tasaarvestada. Riigikohtu 28.11.2006.a. lahendist nr 3-2-1-111-06 tuleneb, et tasaarvestuse

esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi ning kui kostja on esitanud

hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama.

84. Käesoleval juhul on kostja esitanud tasaarvestamise avalduse, leides, et juhul, kui kohus

leiab 17.11.2004.a. hinnapakkumise olevat siduva ning eelarve ületatud, siis on kostja

teostanud töid, millised 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel teostamisele ei kuulunud.

Nimetatud tööd on teostatud, nende osas ei ole hageja kostjale pretensioone esitanud,

samuti on osa nimetatud töid hageja poolt tasumata, tasunõue on seega sissenõutavaks

muutunud, ning seega on kohtu poolt kostja nõuete tasaarvestamata jätmine

põhjendamatu.

85. Kõigele lisaks on kohus leidnud, et tuvastamist on leidnud, et kostja on teostanud töid,

mis tuleb lugeda hageja poolt tasutuks ning kuivõrd kostja on väljastanud hagejale 350

000 krooni eest kviitungeid, siis tuleb nimetatud summad lugeda nende alusel tasutuks.

Sellest hoolimata on kohus jätnud nimetatud 350 000 kroonist vastavad aktid maha

arvestamata ja kogu nimetatud summa lugenud eelarve ületamiseks, mis on ilmselgelt

põhjendamatu.

86. Kohus on leidnud, et põhjendatud on kahju hüvitamine hagejale eksperthinnangus

märgitud tööde teostamata jätmise eest summas 137 622 krooni ja elektritööde eest

summas 43 670 krooni. Samas ei ole kohus põhjendanud, millest järelduvalt lasus kostjal

nimetatud tööde tegemise kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et ta on lasknud elektritööd

teostada kolmandatel isikutel ja nende eest tasunud.

87. Isegi kui leiaks tõendamist, et eksperthinnangus märgitud tööd kuulusid 17.11.2004.a.

hinnapakkumise alusel kostja poolt teostamisele, siis ei ole hageja andnud kostjale

mõistlikku tähtaega nimetatud tööde teostamiseks. Lisaks tuleb arvestada sellega, kas

vastustajal oli õigus leping üles öelda või oli kostjal õigus keelduda kuni võlgnevuse

tasumiseni edaspidiste tööde teostamisest. Esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et

vastavad väidetavalt tegemata tööd oleksid teostatud ja hageja nende eest tasunud, millest

tulenevalt ei ole hagejale kahju tekkinud.

88. Kehtiva VÕS kohaselt tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtuda kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevast lepingust, kuna see määrab ära kostja kohustused, näidates,

millised hageja huvid peavad saama rahuldatud, mis omakorda määrab ära millised

lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjed peab kostja hagejale hüvitama. Hageja

ei ole tõendanud ja kohus põhjendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Asjaolu,

et ekspertiisiaktis on märgitud, et teostamata töid on mahus 137 622 krooni ja hageja

esitas elektritööde eelarve ja teostas ekspertiisi, ei tähenda iseenesest, et kostja

omapoolseid kohustusi rikkus, et nimetatud tööd kuulusid 17.11.2004.a. hinnapakkumise

alusel kostja poolt teostamisele, et hagejale on nimetatud summas kahju tekkinud või et

kostja peaks nimetatud kahju hüvitama.

89. Vastavalt Riigikohtu 25.04.2006.a. lahendile nr 3-2-1-27-06 tuleb kahju hüvitamise nõude

lahendamisel arvestada ka seda, kas võlausaldaja on teinud omapoolselt mõistlikult

vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada. Kui hageja oleks tegutsenud vastavalt poolte

kokkulepetele, st tasunud teostatud tööde eest nõuetekohaselt, siis oleks kõik kokkulepitud

tööd teostatud. Kuivõrd hageja jäi kostjale võlgu, siis keeldus hageja õigustatult

edaspidiste tööde teostamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

90. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju

mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise

ajal. Leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siduv, oleks kohus pidanud põhjendama,

millest tulenevalt pidi 17.11.2004.a. hinnapakkumise rikkumisena ette nägema asjaolu, et

apellant kohustub hüvitama kahju, mis tuleneb ekspertiisiaktis märgitud teostamata

töödest summas 137 622 krooni, elektritöödest summas 43 670 krooni ja ekspertiisi

teostamisest.

Vastus apellatsioonkaebusele

91. Vastustaja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused

92. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja maakohtu

poolse hinnanguga kogutud tõenditele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 438

lg 1 ja 442 lg 8 rikkudes hinnanud kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti ja teinud seetõttu

vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ekslikud järeldused. Kohus on rikkunud

menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel otsuse tühistamise. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue

otsuse ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

93. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma

selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille

täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4

järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö

vastuvõtmisel.

94. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pooltevahelist tööettevõtulepingut tuleb

sisustada lähtudes üksnes 17.11.2004 hinnapakkumisest (tl 8). Maakohus on teinud

eksliku järelduse, et 17.11.2004 hinnapakkumise näol on tegemist siduva eelarvega, mis

kajastab pooltevahelise suulise tööettevõtulepingu lõplikku sisu. Väär on maakohtu

seisukoht, et kuivõrd hinnapakkumine on üldsõnaline, oli hagejal õigus saada maja

lõplikku valmimist silmas pidades kostjalt ilma täiendava tasuta ka need tööd, mida

17.11.2004 hinnapakkumine ei sisalda ja mille tegemises jõudsid pooled kokkuleppele

tööde tegemise käigus.

95. Maakohus on jätnud lepingut sisustades tähelepanuta poolte käitumise võlasuhtes.

Vaidlust ei ole selles, et pooltevahel kujunenud praktika kohaselt tegi kostja hagejale töid

ja esitas seejärel hagejale arved, mille hageja pretensioonideta tasus (tl 9-20). Vaidlus ei

ole selles, et arved, mida hageja tasus on esitatud kostja poolt tegelikult tehtud ja hageja

poolt vastuvõetud tööde eest. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tööde tegemise käigus muutis

hageja osaliselt oma soove ehitusliku lahenduse ja materjalide valiku osas ning kostja tegi

kõiki töid hageja soove vastavalt arvestades. Erimeelsust ei ole selles, et kostja ei ole

teinud ühtegi tööd, mida hageja nägemusele vastavaks maja valmimiseks vaja ei olnud või

mida hageja ei soovinud.

96. Kuna tegelikult tehtud tööd on üldsõnalisest 17.11.2004 hinnapakkumises märgitust olnud

oluliselt erinevad, saab teha järelduse, et pooled pidasid 17.11.2004 hinnapakkumist

mittesiduvaks (VÕS § 639 lg 2). Kostja poolt tööde tegemine, mida hinnapakkumine ei

sisaldanud ning hageja poolt kostjale arvete pretensioonideta tasumine tõendab poolte

kokkulepet, et 17.11.2004 hinnapakkumine oli esialgne ning tegelik eelarve sõltus tööde

käigus selguvast töö mahust ning kulukusest. Tööde osas, mida 17.11.2004

hinnapakkumine ei sisalda, ei saa hinnapakkumist lepingu sisustamisel arvesse võtta ja

lähtuda tuleb tegelikult kujunenud ehituskäigust ja poolte käitumisest.

97. Kostja väitel tuli hageja soovidele vastavalt ehitada erinevalt esialgselt kokkulepitust,

suvilale teine korrus ja teha selleks vajalikud elamu konstruktsiooni tugevdused,

voodrilaua viimistluse asemel kaeti vaheseinad ja laed metallkarkassile paigaldatud

kipsplaadiga, lammutati osaliselt korsten ja ehitati selle asemele uus. Esialgselt puudus

kokkulepe põrandate katmise kohta keraamiliste plaatidega koridoris, vannitoas ja köögis,

samuti ei arvestatud esialgu elektriküttekaabli paigaldusega laudpõrandate alla. Kuna

esimesele korrusele lisandus kaminahi, tuli sellele ehitada ka kandev vundament.

Esialgses hinnapakkumises puudus tööde arvestus vannitoa väljaehitamiseks ning hageja

soovil ehitati ka tulevikus rajada kavatsetud sauna killustikust aluspõhja väljaehitus, vee-

ja kanalisatsiooni väljaehitus jm. Kostja on hageja soovidele tuginevalt teinud lisatöid

enda arvestuse kohaselt minimaalselt 635 596,80 krooni eest (tl 126). Kõik lisatööd on

fikseeritud kostja poolt hagejale esitatud ja hageja poolt aktsepteeritud arvetes (tl 9-14, 17,

20 ja 33-47). Hageja ei ole kostja väidetele, et loetletud tööd kostja poolt ka tõepoolest

tehti, vastu vaielnud.

98. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Kuna eelarve mittesiduvuse

tõendamine lasub töövõtjal, võis hageja kasutada kostja väidetele kaitsena vastuväidet

omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni kostja ei esitanud oma väidete

kinnituseks tõendeid. Kuivõrd kostja tugines eelarve mittesiduvuse tõendamisel hageja

poolt tööde vastuvõtmisele ja tasutud arvetele, mis kajastavad poolte tahte erinevust

17.11.2004 hinnapakkumises kokkulepitust, siis lasus hagejal TsMS § 230 lg 1 alusel

kohustus oma väiteid 17.11.2004 eelarve siduvuse kohta omakorda tõendada. Mõistetavat

seletust 17.11.2004 hinnapakkumise ja hageja poolt kostjalt tegelikult vastuvõetud ja

tasutud tööde erinevusele ning oma soovide muutmisele vastuolus 17.11.2004

hinnapakkumisega, hageja andnud ei ole. Maakohtu poolt ekslikult asjakohaseks peetud

põhjendusest, et hageja oli ehitusperioodil lapseootel, kolleegiumi arvates sellise vastuolu

ületamiseks ei piisa. Hageja väide, et ta ei pannud arveid tasudes tähele, et tema poolt

tellitud ja vastuvõetud tööd kujunevad ligi 300 000 krooni võrra kallimaks kostja poolt

17.11.2004 tehtud hinnapakkumisest, ei ole summa suurust arvestades tõsiseltvõetav.

99. Kuivõrd kostja ei ole teinud hagejale ühtegi tööd, mida hageja ei ole soovinud ning hageja

on kõik tööd, mida kostja tegi, pretensioonideta vastu võtnud, on kostja sõlmitud

tööettevõtulepingu võimalikus ulatuses täitnud (VÕS § 76). Kostja ei vaidlusta, et tööd

jäid osaliselt lõpuni teostamata, kuna hageja keeldus teostatud tööde eest tasumast, see aga

ei anna alust tehtud tööde eest tasutud summade tagasinõudmiseks või hageja poolt silmas

peetud alusel kahju hüvitamiseks. Nimetatud põhjusel ei oma vaidluse lahendamisel

tähtsust hageja väited teostamata tööde osas ega selle kohta esitatud tõendid. Kuna kostja

ei ole hageja vastu tehtud tööde eest väidetavalt saamata jäänud tasu väljamõistmiseks

nõuet esitanud, jätab kolleegium kostja väited hageja võlgnevuse kohta tähelepanuta.

Kuna hagejal kostja vastu nõuet ei ole, puudub vajadus võtta seisukohta kostja poolt

tehtud tasaarvestuse avalduse osas.

100. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Iko Nõmm Gaida Kivinurm Mare Merimaa