3-09-2224/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2224 Otsuse kuupäev 15.02.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori 15.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1183-D (7 ööpäeva kartserit) tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 26.01.2010 Menetluskonverentsil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov; Vastustaja Viru Vangla esindaja Eve Kangro. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Vangla direktori 15.05.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1183-D karistati vahistatut Aleksandr Streltsov’i kartserisse paigutamisega 7 (seitsmeks) ööpäevaks vangistusseaduse § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1., p 8.1.3 ja p 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 15.04.2009.a kell 12.15 A.Streltsov olles Viru Vangla eelvangistushoone osakonna E6 kambris nr 2367 kasutas toidujagamise ajal toidujagaja suhtes ähvardavaid ning ebatsensuurseid väljendeid: „V sledujushii raz ja obolju tebja kipjatkom, pidor gnoinõi!“

25.05.2009.a esitas A.Streltsov vaide Viru Vangla direktori 15.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1183-D kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeerium jättis 08.10.2009.a. vaideotsusega nr 11-7/432 A.Streltsov’i vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane.

06.10.2009 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla direktori 15.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1183-D tühistamise ja nimetatud käskkirja alusel kartseris veedetud aja eest kahju hüvitamise nõudes summas 12 000 krooni.

21.12.2009.a määrusega eraldas kohus otstarbekuse printsiibist lähtudes A.Streltsov’i Viru Vangla direktori 15.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1183-D tühistamise nõudest Viru Vangla vastu suunatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 12 000 krooni. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas oli aga täiendavalt vajalik kontrollida, kas kaebuse menetlusse võtmist eeldav kohustuslik kohtueelne kord vastavalt vangistusseaduse § 11 lõikele 8 on läbitud või mitte. Kohus määras menetleda käesoleva asja raames üksnes A.Streltsov’i nõuet tühistada Viru Vangla direktori 15.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1183-D.

28.12.2009.a määrusega võttis kohus A.Streltsov’i kaebuse menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluse käskkirjaga on rikutud tema õigusi. Kaebaja selgitab, et 15.04.2009.a oli ta Viru Vangla E-6 kambris nr 2367. Kell 12.15 andis toidujagaja lõunat, kuid kaebaja märgib, et see toidujagaja annab pidevalt vähem kui normi järgi on ette nähtud. Kaebajat on see ära tüüdanud ja ta ütles toidujagajale seda, aga tema hakkas kaebaja peale karjuma. Siis tõi kaebaja toidujagajale jagatud portsu kohta näite ja näitas, et see pole normile vastav ning jäi endale kindlaks ning valvur seisis nagu muumia. Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on ebaõiglane. Kaebaja selgitab, et videokaamerast oleks näha, et 15.04.2009.a lõuna ajal ukseluugile, mille kaudu neid toidetakse, ilmub kõigepealt kauss, sinna valas toidujagaja kisselli ja pärast ilmus ukseluugile kruus. Sealt peab hästi näha olema, kuidas ta valab kisselli kausist kruusi, sellega andis kaebaja toidujagajale mõista, et see pole kogu norm ja tal on õigus, et seal oli vähem kui pool kruusi. Valvekorrapidajad vaatavad sel ajal lakke. Kaebaja märgib, et teiseks tõendiks juhtunu kohta on tema kambrikaaslane Andrei Saia. Kaebaja märgib, et mingeid uurimistoiminguid Viru Vanglas ei tehta, vaid määratakse nii palju ööpäevi kartserit kui tahetakse olenemata sellest, kas sa oled süüdi või ei ole, seda ei arutata. Nendel valvuritel ja vanemvalvuritel on hea trump - kambrikaaslastelt ütlusi ei võeta, kuna valvurid lähtuvad sellest, et kambrikaaslased ütlevad üksteise kasuks. Kaebaja aga märgib, et kambrikaaslane pole talle ei vend ega vader, ei sõber ega sugulane, võimalik, et kaebaja näeb teda esimest ja viimast korda elus ja miks ta peaks siis kaebaja kasuks rääkima. Ja ükskõik, mida ta räägib, vanglaametnikud on kohustatud tema ütlused võtma.

26.01.2010.a toimunud menetluskonverentsil-kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta sai kisselli ainult pool kruusitäit. Kui ta küsis, kas see on norm, siis toidujagaja ei vastanud midagi. Kaebaja märgib, et ta väljendas ennast ebatsensuurselt ning kui selline asi peaks jätkuma, siis hakkab pidevalt olema nii. Kaebaja arvates ebatsensuurseid väljendeid üldse ei ole, on ainult solvavad väljendid. Kaebaja selgitas, et ta ütles küll toidujagajale, et „järgmisel korral kallan sind keeva veega üle“, kuid kaebaja leiab, et see ei ole ähvardus. Kui kaebaja oleks öelnud, et „ma lasen su maha“, siis see oleks olnud ähvardus. Teisest tema väljendist vaevalt eestlane aru saaks. Kaebaja selgitas, et ükskõik mida ta ka ei ütle, siis eestlased näevad igas sõnas ähvardusi.

Lähtuvalt eeltoodust palub Aleksandr Streltsov tühistada Viru Vangla direktori 15.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1183-D.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Viru Vangla leiab, et Aleksandr Streltsov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.

Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele.

Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.3 kohaselt on kinni peetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

VangS § 100 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati A. Streltsov’i distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 (seitsmeks) ööpäevaks.

Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine toidujagaja suhtes ähvardavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamises. 15.04.2009 kell 12.15 toidujagamise ajal osakonna E6 kambris nr 2367 kasutas A. Streltsov toidujagaja suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning ähvardas toidujagajat vene keeles väljendiga, mille sisu on eesti keelde tõlgituna: „järgmine kord viskan sind kuuma veega, mädane piider“.

Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Inge Uigru 15.04.2009 ettekandega nr 1579 ja A. Streltsov’i 15.04.2009 seletuskirjaga. A. Streltsov tunnistab oma seletuskirjas, et ärritus vähese toidukoguse pärast ning tegi ettepaneku toidujagajale, kui viimane vahistatut järjekordselt petab, siis ta viskab talle kuuma vett. Ähvardavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamine on vastuolus vangistusseaduse § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1,

8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras.

Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Angela Saar, kes teavitas 21.04.2009 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 13.05.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Vastustaja leiab, et kaebajale A. Streltsov’ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.

Kaebaja väited vähese toidukoguse andmise kohta on asjasse puutumatud. Kaebajal on kohustus käituda viisakalt ning rahulolematus toidujagajaga ei õigusta ebaviisakat käitumist. Oma rahulolematust saab kaebaja väljendada ka viisakalt ning kaebajal oli võimalus esitada väidetava vähese toidukoguse osas vanglale märgukiri. Kuna kaebajale toidu väljastamine ei olnud distsiplinaarmenetluse esemeks, vaid menetluse esemeks oli kaebaja ebaviisakas käitumine, siis ei lisatud menetluse materjalidele videosalvestisi. Videosalvestistel heli ei jäädvustata, mistõttu ei saa salvestiste põhjal kontrollida, milliste väljenditega kaebaja toidujagaja poole pöördus. Käesolevaks ajaks 15.04.2009 salvestisi säilinud ei ole, sest videosalvestisi säilitatakse lühiajaliselt. A. Streltsov’i kambrikaaslaselt Andrei Saialt menetluse käigus seletusi ei võetud. Seletuste võtmist ei peetud vajalikuks, kuna kaebaja tunnistas ise oma seletuskirjas, et ähvardas toidujagajat. Seega oli kaebaja oma rikkumist tunnistanud ning täiendavate tõendite kogumist ei peetud vajalikuks. Vastustaja rõhutab veelkord, et menetluse käigus ei olnud vajalik välja selgitada kaebajale väljastatud toidukoguse suurust, kuna olenemata väljastatud toidukogusest oli kaebajal kohustus käituda viisakalt.

26.01.2010.a toimunud menetluskonverentsil jäi vastustaja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ning lisas, et kaebaja tunnistas ka kohtuistungil nende väljendite kasutamist, kuigi kaebaja leiab, et tegemist ei ole ähvardavate ega ebatsensuursete väljenditega. Vastustaja sellega ei nõustu. Vastustaja leiab, et ilmselgelt, kui kaebaja ähvardab teist isikut valada üle kuuma veega, on see ähvardus ja samuti on väljendid, mida kaebaja kasutas, ebatsensuursed. Asjaolu, et kaebaja ise ei pea neid väljendeid ebatsensuurseteks või ähvardavateks ei muuda väljendite sisu ja seda mida kaebaja tegelikult soovis väljendada toidujagaja suunas. Asjaolu, et väljendid olid venekeelsed, ei tähenda, et vastustaja ei saanud nende sisust aru. Väljendite sisu oli ilmselgelt ebatsensuurne ja see, et kaebaja väidab, et neid ei ole sõnastikus kirjas, ei muuda väljendite sisu.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Aleksandr Streltsov’i kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

Kaebaja kirjutas oma kaebuses, et 15.04.2009.a kl 12.15 toidujagamise ajal andis toidujagaja talle väiksema kisselli portsu, mis ei vastanud normile ja ta tõstis selle peale häält ja selle eest teda karistati 7-ööpäevase kartserikaristusega. (t.l. 1)

15.04.2009.a seletuskirjas (t.l. 50) kirjutas kaebaja, et ta ütles toidujagajale, et kui ta veel kord talle vähem toitu jagab, siis ta valab ta keeva veega üle.

Vaides (t.l. 55) kaebaja kirjutas, et ei ole nõus karistusega 7 ööpäeva kartserit, sest ta ütles need sõnad vihahoos ja neid sõnu ei saa lugeda ähvarduseks. Tema sõnad ei olnud reaalsed, vaid oletuslikud. Eestis on ofitsiaalsed geiparaadid ja sõna „pederast“ või „gei“ on üks ja sama. „Mädane piider“ on selline žargoon, mida kasutatakse raadios ja televiisoris. Seega kaebaja sisuliselt tunnistas, et ta ütles toidujagajale „järgmisel korral kallan sind keeva veega üle“ ja „mädane piider“.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ülalnimetatud sõnad on ähvardavad, ebatsensuursed ja solvavad. See, et kaebaja ei pea neid väljendeid ebatsensuurseteks või alandavateks, ei muuda väljendite sisu ja seda, et need olid suunatud toidujagaja aadressil. Väljendite sisu on ilmselgelt ebatsensuurne, solvav ja kaebaja tunnistas, et tema arvates need väljendid on žargoon.

VangS § 67 p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.3 kohaselt on kinni peetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.

Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

VangS § 100 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati A. Streltsov’i distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 (seitsmeks) ööpäevaks.

Kaebaja distsiplinaarrikkumine on tõendatud valvur Inge Uigru 15.04.2009.a ettekandega nr 1579. (t.l. 49) Ähvardavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamine on vastuolus vangistusseaduse § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega.

Kohus leiab, et karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edasipidi õiguskuulekalt käituma.

Kohus leiab, et kaebajale A.Streltsov’ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.

Kohus leiab, et menetlus distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel on õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud, et vahistatu omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. (t.l. 16), samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Käskkirjas on märgitud, et kaebuse esitajal on negatiivne suhtumine vanglas kehtiva korra suhtes ning soovimatus seda täita. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele.

Ülaltoodu alusel ei ole põhjust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata.

Tamara Hristoforova Kohtunik