2-09-32154/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon 1. O.T. hagi rahuldada.

2. Tuvastada K.T. (IK xxx) põlvnemine O.R.’ist (IK xxx) ning kanda O.R. isana lapse sünniakti.

3. Välja mõista O.R.’ilt elatis igakuise elatusrahana O.T. kasuks poja K.T. (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 06.07.2009 summas 3 000 (kolm tuhat) krooni kuni poja K.T. täisealiseks saamiseni so kuni 28.01.2019 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 15. veebruaril 2010.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu Kohtuasja number 2-09-32154 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi O.T. hagi O.R.i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Hagihind 52 000 krooni ( TsMS § 129 lg 1, § 132 lg 1) Kohtuistungi toimumise aeg 22.september 2009 ja 28. jaanuar 2010

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

O.T. (IK xxx, elukoht: xxx)

O.R. (IK xxx, elukoht: xxx)

2 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

HAGIAVALDUS

1. O.T. esitas kohtule hagi lapse põlvnemise ja elatise nõudes (tl 1-2).

2. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx poeg K.. Pärast kooselu lõppemist aitas kostja regulaarselt hagejat poja ülalpidamisel ja kasvatamisel, kuid viimase aasta vältel enam mitte. Hageja on üksikema, kuid soovib, et kostja kantaks lapse sünniakti lapse isana. Hageja töötab kassapidajana AS-s Olymic Casino Eesti ning tema töötasu on keskmiselt 8 000 krooni kuus, millest enam kui pool kulub lapse ülalpidamisele. Poeg K. õpib koolis teises klassis, ning igakuised kulutused lapsele moodustavad keskmiselt 4 500 krooni.

3. Hageja palus tuvastada poja K.T. põlvnemise kostjast O.R.ist ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus.

HAGINÕUDE SUURENDAMINE

4. 16.09.2009 ja 01.10.2009 esitatud avaldustes (tl 39-40, 64-65) muutis hageja nõuet (suurendas elatist) ja palus kostjalt välja mõista igakuiselt poja ülalpidamiseks 3 000 (kolm tuhat) krooni. Hageja põhjendas nõude suurendamist sellega, et lapse vajadused kasvavad vastavalt tema vanusele, samuti muutuvad lapse huvid. Kostja materiaalne olukord on aga parem kui hagejal, mistõttu peab hageja nõude suurendamist vajalikuks.

5. Hageja hindas lapse igakuised kulutused kokku 7 000 krooni kuus, millest 1 500 krooni kulub toidule, 700 krooni riietusele, 700 krooni koolitarvetele, huvimängudele 500 krooni, 300 krooni hügieenivahenditele, 150 krooni telefonile, 200 krooni taskuraha, 250 krooni kooliekskursioonidele, 440 krooni huvialaringidele, 1000 krooni kommunaalteenustele. Laps saab lisatunde eesti ja inglise keeles 440 + 480 = 920 krooni ning lapse sõidutamiseks huvialaringidesse Jõhvi ja Tammikusse kulub hagejal iga kuu 600 krooni.

DNA EKSPERTIIS

6. Kohus määras 29.09.2009 määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse: kas 28.01.2001.a sündinud K.T. põlvneb O.R.ist.

7. Ekspertiisiaktist nr GE-1532-09/5083 06.01.2010 tulenevalt on O.R. K.T. bioloogiline isa 99, 99997% tõenäosusega. DNA analüüsi tulemuse alusel arvas ekspert, et O.R.i isadus K.T. suhtes ei ole välistatud ning O.R. saab väga suure tõenäosusega olla K.T. bioloogiline isa.

KOHTUISTUNG 28.01.2010

8. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ning palus tuvastada K.T. põlvnemine O.R.ist ja mõista kostjalt välja poja ülalpidamiseks elatis igakuiselt 3 000 krooni.

3 9. Kostja põlvnemise tuvastamise avaldusele vastu ei vaielnud. Elatise osas leidis kostja, et elatise suurus on liialdatud. Kostja selgitas, et olukord on muutunud, tal on uus elukaaslane ning veel üks laps. Seega lisaks poeg K.ile on tal veel üks ülalpeetav. Kostja tunnistas lapse vajadusi umbes 4 500 krooni kuus ehk põhjendatud vajadused ühe vanema kohta 2 250 krooni kuus.

10. Kohus uuris kohtuistungil vanemate varalist seisundit . Hageja töötasu on 8 000 krooni kuus, hagejal on sõiduauto Audi 3 1997.a väljalase, 2- toaline korter. Muid tulusid, aktsiaid ega osakuid ei ole. Hageja ülalpidamisel on alaealine poeg.

11. Kostja selgitas, et töötamise perioodil oli töötasu 5 200 krooni kuus. Praegu on kostja mitteametlikult töötu, ning elab varasematest säästudest. Vara tal ei ole ning äriühingutes ei osale. Varem oli oma firma juhatuse liige, kuid 2009. a oktoobrist-novembrist enam mitte. Ülalpeetavaid on kostjal kaks. Hagejaga läksid lahku kokkuleppega, et korter ja sisustus jääb hagejale ning hageja selle eest elatise nõuet ei esita. Kostja otsib käesoleval ajal tööd, kuid selle leidmine ei ole lihtne. Faktiliselt peab ta maksma elatist, kuid raha selleks hetkel ei ole. Kostja nõustus tasuma elatist 1 000 – 1500 krooni kuus. Kostja ei osanud nimetada, kuipalju kulutab teise lapse peale kuus. Kulutab teisele lapsele ilmselt niipalju kui palju on parajasti raha. Mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks ei oska nimetada.

12. Hageja selgitas, et kostjal oli oma isaga koos firma ja hageja on neid viimasel ajal näinud sõitmas samade bussidega, millega nad firmas sõitsid.

II KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

14. Põlvnemise tuvastamise nõue 14.1 Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema. PkS § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus.

Lapse ema O.T. palus kohtul tuvastada 28.01.20081.a sündinud poja K.i põlvnemine O.R.ist.

14.2 Ekspertiisiaktist nr GE-1532-09/5083 06.01.2010 tulenevalt on O.R. K.T. bioloogiline isa 99, 99997% tõenäosusega. Kohtuistungil 28. 01.2010 O.R. põlvnemise tuvastamise avaldisele vastu ei vaielnud.

15. Elatise nõue 15.1 PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PkS § 61 lg 1).

15.2 Vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ka see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-57-04). Samuti on ülalpidamiskohustuse

4 rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

15.3 Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana (PkS § 61 lg 2) ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 4). Kuupalga alammäär on 4 350 krooni, elatise miinimummäär lapse kohta seega 2175 krooni kuus.

15.4 Hageja nõuab kostjalt elatist igakuiselt 3 000 krooni kuus. Hageja hinnangul kulub 2. klassis õppiva poja ülalpidamiseks keskmiselt 7 000 krooni kuus (tl 64, 81)

15.5 Kostja väitel on ta nõus lapsele elatist tasuma, kuid ei ole suuteline nõutavas summas elatist tasuma, kuna tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostja oli nõus elatist tasuma 1 500 krooni kuus. Kostja selgitas, et käesoleval ajal ta ei tööta, elab varasematest säästudest. Mõjuvat põhjust elatise tasumiseks alla miinimummäära ei ole. Samas leiab kostja, et hageja pakutud kulutused lapsele on ülepaisutatud ega vasta lapse tegelikele vajadustele (tl 81-82).

15.6 Kohus leiab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest alla poole kuupalga alammäära. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused (PkS § 61 lg 6), mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi.

15.7 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited.

Hageja on tõendanud lapse vajadusi summas ca 6000 krooni kuus.

Kostja väited selle kohta, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, ei ole millegagi tõendatud. Kostja on äriregistri teabesüsteemi andmetel 01.02.2010 seisuga jätkuvalt OÜ Olerum Reisid juhatuse liige. Kostja on ka nimetatud äriühingu osanik. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute ja varalise seisukorra kohta. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal on säästusid, mille arvelt ta käesoleval ajal elab

15.8 Riigikohus on seisukohal, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks alates lapse sünnist. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-08). Vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa elatist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid lähtudes PkS § 70 lg 1 saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-57-03). Hagi on kohtule esitatud 06.07.2009, seega mõistab kohus kostjalt elatise välja lapse ülalpidamiseks alates 06.07.2009.a.

16. PkS § 110 lg 11 kohaselt võib perekonnaseisuasutus muuta ja parandada perekonnaseisuakti kohtu otsuse alusel millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Vastavalt PkS § 125 lg 1 teeb perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub, seoses isast põlvnemise tuvastamisega muudatused sünniaktis ning sama paragrahvi lg 3 järgi antakse pärast lapse sünniaktis muudatuse tegemist välja uus sünnitunnistus.

Menetluskulud

5

17. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Alla Kuzmina

Tartu Ringkonnakohus 04.juunil 2010.a. otsustas: Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Viru Maakohtu 15. veebruari 2010 otsus O.R.ilt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista O.R.ilt elatis O.T. kasuks poja K.T. ülalpidamiseks alates 06.07.2009 2175 krooni kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. O.T. hagi rahuldada osaliselt. 2. Tuvastada K.T. (isikukood xxx) põlvnemine O.R.ist (isikukood xxx) ning kanda O.R. isana lapse sünniakti. 3. Välja mõista O.R.ilt elatis O.T. kasuks poja K.T. ülalpidamiseks alates 06.07.2009 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja K.T. täisealiseks saamiseni 28.01.2019 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 4. Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“

Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Kohtuotsus jõustus 13.juulil 2010.a. Ringkonnakohtu otsusega.

Nooremreferent A. Kuzmina