2-09-55900/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-55900 Tsiviilasi U H hagi AG vastu abielu lahutamiseks ja lastele elatise saamiseks ning laste elukoha määramiseks Menetlusosalised Hageja U H (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja AG (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

26. jaanuar 2010.a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada AGja U H abielu, mis on sõlmitud xxx.a Jõgeva Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Välja mõista AGilt elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus tütre M G(isikukood xxx) ülalpidamiseks U H kasuks tagasiulatuvalt alates 23.10.2008 kuni M G täisealiseks saamiseni xxx.a., kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Välja mõista AGilt elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus tütre E G(isikukood xxx) ülalpidamiseks U H kasuks tagasiulatuvalt alates 23.10.2008 kuni E Gtäisealiseks saamiseni xxx.a., kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Määrata M G ja E G elukoht U H juurde. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud U H esitas 23.10.2009 hagi AG vastu abielu lahutamiseks ja lastele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti xxx poolte abielu Jõgeva Perekonnaseisuosakonnas. Poolte abielust on sündinud kaks last. Ühisvara jagamist hageja ei taotle. Poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja leiab, et poolte abielu taastamine ei ole võimalik. Hageja palub lastele välja mõista elatis 2 175 krooni kuus alates 23.10.2008. Hageja on töötu. Laste ülalpidamiseks kulub 4 300 krooni kuus. Hageja palub määrata laste elukoht tema juurde. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus asi lahendada sisuliselt kostja puudumisest hoolimata. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kostja käis isiklikult kohtus hagimaterjale saamas. Kostja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik (t lk 60). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud

xxx abielu Jõgeva Perekonnaseisuosakonnas ja selle kohta on koostatud abieluakt nr xxx (t lk 9). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja on kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et abielu kuulub lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2. Hageja on esitanud ka nõude lastele elatise väljamõistmiseks. E G ja M G sünnitunnistusest nähtub, et pooled on nende vanemad (t lk 10). PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg

4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 on kuutöötasu alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni kuus. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et AG tuleb välja mõista elatis 2 175 krooni kuus tütre M G ülalpidamiseks U H kasuks tagasiulatuvalt alates 23.10.2008 kuni M Gtäisealiseks saamiseni xxx.a., kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti tuleb AGilt välja mõista elatis 2 175 krooni kuus tütre E G ülalpidamiseks U H kasuks tagasiulatuvalt alates 23.10.2008 kuni E G täisealiseks saamiseni xxx.a., kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 50 lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule.

Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja nõue määrata laste elukoht tema juurde.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Viivi Villemson