2-09-41460/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-41460

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 9.veebruar 2010.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-41460 Tsiviilasi Haapsalu Linnamajanduse AS hagi S-R K vastu võla ja viivise nõudes Hagihind 18 281.41 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood 10259288, asukoht Lihula mnt 3 Haapsalu, juhatuse liige Koit Vare) Kostja S–R K ( Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S-R Kilt (K) Haapsalu Linnamajanduse AS kasuks võlg 18 281.41 krooni ja viivis põhinõudelt 8% aastas alates 22.12.2009 kuni põhinõude täitmiseni (maksta Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood: 10259288) arvelduskontole nr 10220010586012 SEB Pangas).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista S-R Kilt (K) Haapsalu Linnamajanduse AS kasuks menetluskulu riigilõiv 3250 krooni ja õigusabikulud 2640 krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea

2-09-41460

põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata.

ASJAOLUD

1. Maakohtu menetluses on Haapsalu Linnamajanduse AS hagi S-R K vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja S-R Kile kuulub korteriomand, mille reaalosaks on eluruum - korter nr. 12 elamust Y 3 Haapsalu linnas, mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse (registriosa väljavõte - lisa 1). Y 3 Haapsalu elamu korteriomanikud (korteriomanike ühisus) pikendasid oma 09.02.2007.a. otsusega (lisa 2) KOS § 20 lg.l alusel Haapsalu Linnamajanduse AS volitusi korteriomandite valitsejana ehk nimetasid ta valitsejaks viieks aastaks alates 01.märtsist 2007.a.

Y 3 korteriomanikud kehtestasid oma 16.02.2009.a. otsusega võlgade sissenõudmise korra (lisa 3), mille punktiga 1 andsid hagejale kui valitsejale volituse nõuda kohtuväliselt ja kohtulikult sisse korteriomanike huvides tasumisele või muul viisil hüvitamisele kuuluvaid nõudeid seoses korteriomandi valitsemisel valitseja või omanike poolt tehtud hooldus-, haldus-, ja muude kulutustega. Hagejad on sunnitud pöörduma Y 3 korteriomanike ülesandel kohtu poole, sest kostja S-R K rikub süstemaatiliselt ja pikaajaliselt KOS § 15 lg. 1 ja lg.2 sätestatud korteriomaniku kohustusi tasuda kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused ning hüvitama teistele korteriomanikele kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused.

Haapsalu Linnamajanduse AS nimetati elamu Y 3 valitsejaks 9.03.2006.a korteriomanike üldkoosolekul, sellest ajast on kostja olnud majandamiskulude süstemaatiline võlglane. Vastavalt korteri Y 3-12 majandamiskulude määramise ja laekumise arvestusele (lisa 4) võlgneb kostja 1.detsembri 2009.a. seisuga korteri majandamiskulusid kokku 18 281,41 krooni. Kostjapoolsed maksed on pidevalt väiksemad, kui maksmisele kuuluv igakuine majandamiskulude tasu, see tingib võlgade pidevat kasvu. Nii oli võlg maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 15 862,11 krooni, kuid nüüd 2419,30 krooni suurem.

Kuna kostja on maksekäsu kiirmenetluses võlga tunnistanud, kuid esitanud vastuväite, et ei suuda seda korraga tasuda, siis hageja ei esita esialgu kõiki majandamiskulude arveid. Hageja esitab majandamiskulude arved dokumentaalsete tõenditena, kui kostja vaidlustab hagimenetluses võla suuruse ja majandamiskulude määramise. Kostja on käinud korduvalt valitseja juures võla kasvu ja võimaliku likvideerimise kohta selgitusi andmas, kuid võlad on ainult kasvanud. Kostja on selgitanud, et tema kulul ja tema pensionist elavad kolm põlvkonda tema alanejaid sugulasi ja ta maksab majandamiskulusid, nagu saab.

Valitsejal ei ole Y 3 korteriomanikelt volitust vabastada kostja võlast või ajatada võla tasumine. Kostja elab sisuliselt teiste korteriomanike arvelt ning maja saab seetõttu vähem remonditöid. Teised korteriomanikud ei ole olukorraga rahul ja on majanõukogu isikus nõudnud kategooriliselt võlgade sissenõudmist. Seetõttu ei saa hageja võimaldada kostjale võla ajatamist ja osade kaupa tasumist. Haapsalu Linnamajanduse AS-il on võlglastega kompromissi saavutamiseks lihtne eeldus - kokku on võimalik leppida korteriomanikega, kes vana võla tasumise kõrvalt tasuvad jooksvaid majandamiskulusid, ehk kelle võlad ei suurene.

Kostja sellele nõudele ei vasta - ta maksab majandamiskulusid igakuiselt ca pooles ulatuses ja võlg pidevalt kasvab, mitte ei vähene. Neil põhjustel on hageja sunnitud pöörduma Y 3 Haapsalu elamu korteriomanike ülesandel kohtu poole ja taotlema kogu võlgnevuse kogusummas 18 281,41 krooni S-R Kilt välja mõistmist. Kuna kostja võlg on juba vana ja sisuliselt tagamata, siis taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel jooksva viivise väljamõistmist määras 8 % põhivõlast aastas alates hagi esitamisest kuni võla täieliku tasumiseni.

2-09-41460

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KOS § 13 lg.-d 1,2 ning TsMS § 363 lg.l, § 367 palub hageja: 1) mõista S-R Kilt (isikukood 44201164712) Y 3 Haapsalu korteriomanike kasuks välja majandamiskulude võlg 18 281.41 krooni, mis maksta Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood: 10259288) arvelduskontole nr. 10220010586012 SEB Pangas; 2) Mõista S-R Kilt ( Y 3 Haapsalu korteriomanike kasuks välja viivis määras 8% tasumata võla summast aastas alates hagi esitamisest kuni võla täieliku tasumiseni, mis maksta Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood: 10259288) arvelduskontole nr. 10220010586012 SEB Pangas ; 3) Määrata kindlaks menetluskulude jaotus pannes kõik hageja menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet /t.l. 38/.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

4. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskulud riigilõiv 3250 krooni ja õigusabitasu summas 2640 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4; 173 lg 1 ja 3; TsMS § 174 1 lg 1; TsMS § 175 lg 1; TsMS § 175 lg 2; TsMS § 174 lg 6 ja Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks peab kostja kandma hageja menetluskulud Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud, milleks on riigilõiv 3250 krooni ja õigusabitasu summas 2640 krooni.

Reena Undrest kohtunik