3-09-29/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 09.02.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-29 Haldusasi O.B.u kaebus Tallinna vangla tegevusele koos kahjunõudega. Menetlusvorm Suuline menetlus 21.01.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja O. B. ning vastustaja Tallinna vangla volitatud esindaja Angela Heinsaar-Talimaa. Resolutsioon Jätta O.B.u kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Samaks ajaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta suulist menetlust, võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna vangla kinnipeetav O.B. pöördus 29.09.2008 Tallinna vangla poole 17 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudega. Tallinna vangla 21.10.2008 vastusega jäeti kahju hüvitamise taotlus käiguta, anti 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatati, et puuduste mittetähtaegsel kõrvaldamisel jätab vangla kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata. 31.10.2008 esitas O.B. vanglale vastuse. 05.12.2008 kirjas O.B.ule selgitas Tallinna vangla, et vangla 21.10.2008 kirjas nimetatud puudusi kahju hüvitamise taotluses ei ole 31.10.2008 kirjas kõrvaldatud. Tallinna vangla ei tagastanud kaebust läbivaatamatult ega ka lahendanud tähtaegselt.

O.B. esitas 06.01.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vangla tegevusele, mis seisneb soojade riiete laost väljastamata jätmises O.B.u taotluse alusel 2008. aasta augustis, millega kaasnes kaebaja külmetamine ja haigestumine ning temale sellega tekitatud moraalse kahju summas 12 000 ning tervisekahju summas 5000 krooni, kokku 17 000 krooni, hüvitamiseks RVS § 9 lg 1 ja § 7 lg 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Augustis 2008 tegi ta Tallinna vangla kontaktisikule Siim Rooallikule kirjaliku avalduse, milles taotles endale laost soojade riiete väljastamist. Kuna augustikuus oli jahe, siis arvas kaebaja, et septembris tuleb külm ning ta soovis, et tal oleks mõlemad riided, nii õhemad kui paksemad. Avalduses oli soe Adidase jope ja sviiter, midagi oli veel, ilmselt oli seal müts, sall ja kindad. Teistele toodi asju, kuid kaebuse esitaja avaldusest olid kõik asjad maha tõmmatud ning talle midagi augusti lõpus ei toodud. 14.09.2008 kaebuse esitaja haigestus ja oli haige 5 päeva kuni 19.09.2008. Kaebaja selgitas, et ta külmetas ning tal oli kurk haige ja nohu. Pöördudes medõe poole 14.09.2008 ja arsti poole 16.09.2008 diagnoositi kaebajal külmetus. Kaebaja on seisukohal, et talle soojemate riiete väljastamata jätmise tagajärjel tekkinud külmetushaigusega on talle tekitatud Tallinna vangla poolt kahju. Kaebaja selgitas lisaks, et tal oli riiete taotlemise hetkel olemas õhuke suvine Adidase kampsun, aluspesu ja sünteetiline vanglavormi riietus, milles oli väga külm. Samuti olid olemas Adidase dressipüksid ja kokku neli T-särki. 2004-2008 kasutas kaebuse esitaja oma isiklikke riideid, 2008 väljastati vangla vormiriietus. Sööklasse minemise aegadel kell 07.00 ja kell 19.00 oli väga külm, samuti oli väljas jalutamas käia külm ja rühma ruumides oli ka külm. Ilmajaama andmetes on mõnes kohas temperatuur 3 kraadi, mõnes 4 kraadi vahet. Temperatuuride vahed on väga suured. Temperatuurid Eesti Meteoroloogiaja Hüdroloogia Instituudi poolt väljastatud tabelis on kõrgemad kui need reaalselt on olnud. 23.09.08 kell 17.00 on esitatud tabeli järgi 11,3 kraadi, aga enne oli esitatud graafiku järgselt 6,8 kraadi. Kui kaebaja pidi väljas käima ja temperatuur oli 6 kraadi, siis ta ka külmetas, sest tal ei olnud sooje riideid. Õhukestes riietes on väljas külm käia. Kaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega ja samuti seoses sellega, et teda sunniti külmetama, mille tagajärjel ta haigestus. Kahju on kokku summas 17 000 krooni, millest 1000 krooni on iga haigusepäeva eest, kokku 5000 krooni ja 12 000 krooni 24 päeva eest, kui tal jäi väljas käimata. Ravi toimus riigi kulul.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tallinna vangla on seisukohal, et Vangistusseaduse (VangS) 01.06.2008 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsiooni § 15 lg 1 esimese lause kohaselt vanglasse vastuvõtmisel võtab vangla kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. VangS § 46 lg 1 sätestab kinnipeetavale vangla riietuse kandmise kohustuse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) 08.06.2008 kuni 25.09.2008 kehtinud redaktsiooni § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud asju.

VSkE § 61 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvis 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut. VSkE § 57 lg 3 kohaselt kinnipeetav enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi. VSkE § 61 lg 11 järgi vanglas või vangla osakonnas, kus kinnipeetav peab kandma vangla riietust, annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal luba puudub, vangla lattu hoiule.

VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kambris või laos. Tallinna vangla direktori 14.05.2008 käskkirjaga nr 21 „Vangistussektsioonidesse ning eelvangistushoone lukustatud kambrisse ja tugevdatud järelevalvet ja julgeolekumeetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus" on määratletud kambrisse kinnipeetavatele lubatud isiklike riiete sortiment ja kogus. Käskkirjast ilmneb, et vangistussektsioonides on kinnipeetavatel lubatud omada ja kanda kambris isiklikest riietusesemetest ka sooje esemeid: 1 jope, 1 paar kindaid, 1 sall, 1 spordidress, samuti 4 paari jalanõusid kinnipeetava äranägemisel.

Sealhulgas ilmneb käskkirjast, et vangla riietuse kandmine on kohustuslik väljaspool vangistussektsiooni, sh saatmisel jalutuskäigule, sööklasse, inspektor-kontaktisiku vastuvõtule. Isiklike riietusesemete arvu piiramine kambris oli seotud vanglariietuse kohustuslikuks muutmisegaiga kinnipeetav sai 2 komplekti vangla dresse ja 2 T-särki, millest jooksvalt üks on pesus, teine kasutusel. Riietusesemete lisandumisega kambrisse kadus kinnipeetavatel vajadus omada kambris mitut komplekti sarnaseid isiklikke riideesemeid, samuti oli kambrisse lubatud isiklike riietusesemete koguse ja sortimendi reguleerimine oluline kambri esemetega ülekoormatuse vähendamiseks, arvestades, et kambrites elavad reeglina kinnipeetavad mitmekesi, samuti järelevalve kaalutlustel.

Seega nägi kehtiv kord ka suvel 2008 ette, et kinnipeetaval on kambris riided vastavalt aastaajale. Kui kinnipeetav soovib näiteks laost kambrisse soojemaid riietusesemeid samal ajal kui kinnipeetaval on kambris lubatud kogus samast sortimendist riietusesemeid, siis tuleb tal teha taotlus osa esemete kambrist lattu paigutamiseks ning taotlus teiste esemete väljastamiseks laost kambrisse. Kui kinnipeetav esitab need avaldused üheaegselt, saab ta riideesemed sobivamate vastu vahetada ühel ja samal päeval. Kaebaja on väitnud, et septembris 2008 oli ilm väga külm.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli õhutemperatuur ajavahemikul 01.09.2008 kuni 26.09.2008 kell 09.00 kuni 17.00 valdavalt üle 10 soojakraadi, mitmel päeval tõusis isegi üle 18 soojakraadi. Keskmiseks õhutemperatuuriks on märgitud 10,5 kraadi, mis peaaegu kattub pikaajalise septembrikuu keskmise õhutemperatuuriga 10,8 kraadi. Seega ei ole kaebaja väide septembrikuu väga külma ilma kohta tõene. O.B.u isiklike asjade nimekirjadest kinnipeeturegistris nähtub, et riietusesemetest olid tal augustis 2008 kambris lisaks vangla poolt väljastatud vormiriietusele (jakk, püksid, T-särk) isiklik dressipluus ja veel kaks erinevat pluusi, samuti dressipüksid.

Asjade lubamist kambrisse ning nende vajalikkust kontrollib inspektor-kontaktisik vastavalt ilmastikule ja vajadusele. Samast nimekirjast ilmneb, et 26.09.2008 on ta kambrisse saanud jope, kindad, salli ja mütsi. Asjade olemasolu kambris kinnitab ka O.B.u väide 31.09.2008 kahjunõude täienduses Tallinna vanglale, et kambris olemasolevaid riideid oli vaja pesta, et mitte käia ringi räpasena. Seega arvestades O.B.ul kambris olemasolevate riiete sortimenti ja kogust olid kaebajal kasutamiseks ilmastikule vastavad riided. Tallinna vangla ei ole toiminud õigusvastaselt.

Kaebaja väite kohta, et külma ilma ja soojade riiete puudumise tõttu ei saanud O.B. käia septembrikuus jalutuskäikudel, kinnitavad O.B.u kontaktisikud 4. vangistussektsioonis, Andrei Skorodumov ja Siim Rooallik, et septembris 2008 käis O.B. kindlasti jalutamas. Kaebuse põhjendamatusele osutab ka asjaolu, et Tallinna vangla poole on O.B. kaebusega samas asjas pöördunud mitte septembris enne jope ja kampsuni saamist, kui ta väidetavalt kannatas külma käes, vaid 29.09.2008 ehk siis kolm päeva pärast soojade riiete saamist. Kaebuses taotleb O.B. külmetamise, haiguse ning asjaolu tõttu, et ta ei saanud peaaegu kogu septembrikuu jooksul minna välja ega hingata värsket õhku, samuti seondunud väljapääsmatuse tunde tõttu Tallinna vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 17 000 krooni.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Seega peab kahju hüvitamise nõude tekkimiseks tulenevalt RVastS § 7 lg 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna vangla tegevus O.B.ule soojade riiete mitteväljastamisel augustis 2008 oli õiguspärane. Kaebajal kambris olevad riided olid ilmastikule vastavad ja kaebaja väide külma kannatamise kohta on paljasõnaline.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Eeltoodud põhjendustel leiab vastustaja, et Tallinna vangla tegevus oli õiguspäranekaebaja käsutuses olid augustis ja septembris ilmastikule vastavad riided ning soojad riided sai kaebaja kambrisse mõistlikul ajal, 26.09.2008. Kaebaja väide külmetumise kohta seonduvalt Tallinna vangla poolt soojade riiete mitteväljastamisega on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja väide septembris 2008 jalutuskäikudel mittekäimise kohta ei vasta tegelikkusele. Eeltoodu tõttu on põhjendamatu ka kahjunõue, kuna vastustaja tegevus ei ole õigusvastane, puudub rahaliselt hüvitamisele kuuluv kahju ning samuti puudub põhjuslik seos kaebaja väidetava kahju ning Tallinna vangla tegevuse vahel.

Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ja tunnistajate ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Kaebuse esitaja käesolevas asjas taotleb temale vastustaja poolt tekitatud kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega ja samuti seoses sellega, et teda sunniti külmetama, mille tagajärjel ta haigestus. Kahju on kokku 17 000 krooni, millest 1000 krooni on arvestatud iga haigusepäeva eest (5 päeva), kokku 5000 krooni ning 12 000 krooni 24 päeva eest, kui tal jäi väljas käimata.

Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) 08.06.2008 kuni 25.09.2008 kehtinud redaktsiooni § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud asju. VSkE § 61 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvis 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut.

VSkE § 57 lg 3 kohaselt kinnipeetav enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi. VSkE § 61 lg 11 järgi vanglas või vangla osakonnas, kus kinnipeetav peab kandma vangla riietust, annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal luba puudub, vangla lattu hoiule. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kambris või laos. Tallinna vangla direktori 14.05.2008 käskkirjaga nr 21 „Vangistussektsioonidesse ning eelvangistushoone lukustatud kambrisse ja tugevdatud järelevalvet ja julgeolekumeetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus" on määratletud kambrisse kinnipeetavatele lubatud isiklike riiete sortiment ja kogus.

Käskkirja kohaselt on vangistussektsioonides kinnipeetavatel lubatud omada ja kanda kambris isiklikest riietusesemetest ka sooje esemeid: 1 jope, 1 paar kindaid, 1 sall, 1 spordidress, samuti 4 paari jalanõusid kinnipeetava äranägemisel. Vangla riietuse kandmine on käskkirjast tulenevalt kohustuslik väljaspool vangistussektsiooni, sh saatmisel jalutuskäigule, sööklasse, inspektor-kontaktisiku vastuvõtule. Vastustaja selgitustest nähtub, et isiklike riietusesemete arvu piiramine kambris oli seotud vanglariietuse kohustuslikuks muutmisegaiga kinnipeetav sai 2 komplekti vangla dresse ja 2 T-särki, millest jooksvalt üks on pesus, teine kasutusel.

Riietusesemete lisandumisega kambrisse kadus kinnipeetavatel vajadus omada kambris mitut komplekti sarnaseid isiklikke riideesemeid, samuti oli kambrisse lubatud isiklike riietusesemete koguse ja sortimendi reguleerimine oluline kambri esemetega ülekoormatuse vähendamiseks, arvestades, et kambrites elavad reeglina kinnipeetavad mitmekesi, samuti järelevalve kaalutlustel. Seega nägi kehtiv kord ka 2008. aasta suvel ette, et kinnipeetaval on kambris riided vastavalt aastaajale. Kinnipeetaval on vastustaja selgituste kohaselt soovi korral õigus teha taotlus osa oma riietusesemete kambrist lattu paigutamiseks ning taotlus teiste, soojemate esemete, väljastamiseks laost kambrisse.

Kui kinnipeetav esitab need avaldused üheaegselt, saab ta riideesemed sobivamate vastu vahetada ühel ja samal päeval. Kohus leiab, et Tallinna vangla on kaebajale täiendavate riiete väljastamise otsustamisel lähtunud VSkE ja Tallinna vangla direktori 14.05.2008 käskkirjaga nr 21 kehtestatud korrast. Kaebaja poolt ei ole see ümber lükatud.

Kohtus vande all üle kuulatud tunnistaja Andrei Skorodumov´i ütluste kohaselt taotles O.B. augustis 2008 soojemat jopet, mille ta sai septembri lõpus kätte. Igale kinnipeetavale tutvustatakse vanglasse saabumisel vangla korda. Juhul, kui kaebaja ei saanud mingist asjast aru, siis oli tal võimalus hiljem kontaktisiku poole pöörduda. O.B. on ka varem avaldustega pöördunud kontaktisiku poole riiete saamiseks ning ei ole kunagi isiklikult tema poole pöördunud seetõttu, et ta riiete väljastamise korda ei tea.

Kohtus vande all üle kuulatud tunnistaja Siim Rooalliku ütluste kohaselt oli välja antud Tallinna vangla direktori käskkiri, kus on kirjas, mis riided võivad kinnipeetaval kambris olla. Avalduse saamisel kontrolliti registri alusel, mis riided isikul on kambris olemas ja mida ta taotleb. Kui olid registrijärgsed asjad käes ja ta taotles teist samasugust asja, siis tõmmati see ese nimekirjast maha. Põhjus, miks asjad nimekirjast maha tõmmatakse, saab olla selles, et registrijärgselt olid asjad kinnipeetavalt juba käes, oma suva järgi ei tõmmata midagi nimekirjast maha. Asjade lubamist kambrisse ning nende vajalikkust kontrollib inspektor-kontaktisik vastavalt ilmastikule ja vajadusele.

Koos kaebusega kohtule esitatud Tallinna vangla 21.10.2009 vastuses kahjunõudele on viidatud, et 26.09.2008 on kaebaja taotlus soojemate riiete väljastamiseks rahuldatud. Kaebaja poolt kohtule antud selgitustest nähtub, et enne tema taotluse rahuldamist oli tema käsutuses üheaegselt neli T-särki, isiklik kampsun ja püksid ning lisaks veel vangla rõivastus. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal oli võimalus külmemate ilmade korral, mil temperatuur langes alla 10 plusskraadi, kasutada üheaegselt nii T-särke kui ka oma isiklikke kampsuneid ja pükse ning samuti vangla riietust. Kaebuse esitajale oli vanglasse saabumisel selgitatud riiete väljastamise korda ning tal oli võimalus vastavalt korrale esitada taotlus osa riideesemete kambrist lattu paigutamiseks ning taotlus teiste (soojemate) esemete väljastamiseks laost kambrisse. Samuti oli tal võimalik vajadusel täpsustada vastavat korda kontaktisikult A. Skorodumov´lt, kes oleks võinud O.B.´le seda korda selgitada temale arusaadavas keeles (vene keeles). Samas on O.B. tunnistaja A. Skorodumovi kinnitusel ka varem avaldustega pöördunud kontaktisiku poole riiete saamiseks.

Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda tall tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-ds 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamine on sätestatud RVS §-s 9, mille kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alan damise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja käsutuses olid augustis ja septembris 2008 ilmastikule vastavad riided ning soojad riided sai kaebaja kambrisse mõistlikul ajal (26.09.2008). Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetest ei nähtu, et augustis-septembris 2008 oleks olnud tavapärasest külmem ilm. Kaebaja väide selle kohta, et ilm oli väga külm, on alusetu. Kaebaja väide, et tema haigestumine külmetushaigusesse oli seotud Tallinna vangla poolt soojade riiete mitteväljastamisega, on kohtu arvates paljasõnaline ja tõendamata. Haigestumine võib olla ka viiruslik. Vastustaja väitel O.B.´u tervisekaardi 16.09.2008 sissekande kohaselt oli kaebaja haigestunud 14.09.2008. Tal esines arstlikul läbivaatlusel nohu, silmade valutamine, taanduv kurguvalu, palavikutunne, peas raskustunne. Temperatuuri mõõdeti 36,3 kraadi. Tervisekaardi andmetest nähtub, et tegemist oli lühiajalise haigestumisega. Kohus möönab siinkohal, et haigestumisega kaasnevad isikule võimalikud ebamugavused (enesetunde halvenemine jne), kuid samas puuduvad käesolevas asjas tõendid, millest võiks üheselt järeldada, et kaebuse esitaja lühiajaline haigestumine oli tingitud just külmetusest ja mitte viirusest. Kohus käesolevas asjas ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kaebaja haigestumise ja temale täiendavate riideesemete väljastamata jätmise vahel.

Kaebaja väide septembris 2008 jalutuskäikudel mittekäimise kohta on paljasõnaline ning vastuolus tunnistajate ütlustega. Nii S. Rooallik´u kui ka A. Skorodumov´i ütlustest nähtub, et O.B. käis vaidlusalusel ajavahemikul korduvalt jalutuskäikudel. Kohtul puudub alus kahelda vande all üle kuulatud tunnistajate ütluste õigsuses ning kohus hindab need usaldusväärseteks.

Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda.

Elle Kask Kohtunik