2-09-67466/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedveebruar 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-67466 Tsiviilasi Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank) hagi D S vastu võla nõudes Tsiviilasja hind Välja mõista D S’ilt võlgnevus 30 671 (kolmkümmend tuhat kuussada seitsekümmend üks) krooni ja 56 senti Swedbank AS-i kasuks.
Legislator headnote
AI generated2-09-67466/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-09-67466
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-67466 Tsiviilasi Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank) hagi D S vastu võla nõudes Tsiviilasja hind
27 374,82 krooni Asja läbivaatamise kuupäev 09.02.2010, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank) lepinguline esindaja Silva K Kostja D S (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista D S’ilt võlgnevus 30 671 (kolmkümmend tuhat kuussada seitsekümmend üks) krooni ja 56 senti Swedbank AS-i kasuks.
3. Välja mõista D S’ilt viivis protsendina põhinõudelt (27 374,82 Eesti krooni) alates 09.12.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) Swedbank AS-i kasuks
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Menetluskulude jaotus
5. Välja mõista D S’ilt menetluskulud summas 6 273 (kuus tuhat kakssada seitsekümmend kolm) krooni ja 75 senti Swedbank AS-i kasuks.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS §
142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele
2-09-67466
10220034799018 SEB Pangas, arveldusarvele 221013921094 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 30 671,56 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (27 374,82 Eesti krooni) alates 09.12.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) ning menetluskulud.
Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama
15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostja perekonnaliikmele 15.01.2010 TsMS § 312 ja § 313 sätestatud viisil postiteenust osundava isiku vahendusel kätte toimetatud. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendi kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kohtule sisulisi kirjalikke vastuväiteid esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, mis lubab kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕ § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
2-09-67466
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 6 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamsel tasutud riigilõiv 273,75 krooni. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 2 tuleb hageja taotlusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Maire Lukk Kohtunik