3-09-2839/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2010, Jõhvi Kohtuasja number

3-09-2839 Kohtuasi

A. S kaebus Viru Vangla 05.10.2009 käskkirjaga nr 6-3/2312-D tekitatud 15 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

2. veebruar 2010 Kohtuistungil osalenud isikud

A. S ja Viru Vangla esindaja Eve Kangro

Resolutsioon 1.Jätta A. S kaebus täies ulatuses rahuldamata

2. Jätta 750 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 05.10.2009 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/2312-D (tl. 23), millega karistati vahistatu A. S vangistusseaduse § 67 punkt 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kümne päevase kartserisse paigutamisega. Käskkirjas märgiti, et 05.09.2009 kasutas vahistatu

A. S kambris nr 1287 vanemvalvuriga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. 01.12.2009 esitas A. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1), palus Viru Vangla eelnimetatud käskkirjaga talle ja tema tervisele tekitatud 15 000 krooni suuruse moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist ning selgitas oma käitumise põhjuseid. Seejuures ta küll tunnistas, et karjus vanglaametniku peale, kuid põhjendas seda ametniku valeliku käitumise ja oma õiguste rikkumisega. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 20-22) paluti kaebust mitte rahuldada, kirjeldati oma seisukohti kaebaja rikkumise ja käskkirja aluseks olevate õigusaktide sätete suhtes ning märgiti, et kaebuse esitajale pole saanud tekkida mingit kahjulikku tagajärge, sest vaidluse põhjustanud käskkirja ei ole vangistusseaduse § 101 lg 3 kehtestatud ühe kuulise tähtaja möödumise tõttu täitmisele pööratud.

Kohtuistungil jäid kaebaja ja Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. A. S leidis, et on küsitav, mis on ebatsensuursed sõnad ning kinnitas, et on kartserikaristuse ära kandnud. Kahju väitis ta tulenevat kartseris valitsenud tingimustest, seal tekkinud gastriidist, halvast enesetundest ja valudest ning ära võetud ja rikutud asjadest. Eve Kangro jäi selle juurde, et vaidlustatud käskkirja pole täitmisele pööratud ega esitanud olulisi täiendusi.

KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga on A. S karistatud selle eest, et ta kasutas vanemvalvuriga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. Käskkiri on antud vangistusseaduse § 100 lg 1 p 3 alusel, milles kehtestatu kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada vahistatule distsiplinaarkaristusena kuni 30 päeva pikkust kartserisse paigutamist. Vahistatu kohustus täita vangla sisekorra eeskirju tuleneb sama seaduse §

67 p 1 ja § 90 lg 1. Kohustus olla vangla teenistujatega viisakas ning keeld kasutada teiste isikutega suhtlemisel ebatsensuurseid või solvavaid väljendeid on kehtestatud Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.4 ja 8.2.4. A. S ei ole vanglaametniku peale karjumist eitanud, kuid on seadnud kahtluse alla kasutatud sõnade tähenduse ning väidab, et sellise käitumise põhjustas ametniku valelik, diskrimineeriv ja tema õigusi piirav käitumine. Olenemata sellest, kas kinni peetav isik peab vanglaametniku käitumist õigustatuks ja seaduslikuks, tuleb tal temaga suhtlemisel kasutada üksnes niisuguseid väljendeid, millised mahuvad viisaka käitumise piiridesse.

Mida täpselt pidada ebaviisakaks käitumiseks ja millised väljendid on ebatsensuursed või solvavad, on suures osas selle isiku hinnangute küsimus, kellele need adresseeritakse, kuid kindlasti ei saa viisaka käitumisena käsitleda vaidlustatud käskkirja aluseks olevates ettekannetes (tl. 26-27) kirjeldatud kaebaja tegevust ja kasutatud väljendit. Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on A. S rikkumiste puhul järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl. 25), karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl. 29), talle on antud võimalus seletusteks (tl. 28), karistus on määratud ettenähtud tähtaegade ja pädevuse piires ning seda on vastavas käskkirjas (tl. 23-24) põhjendatud.

Karistusliigi valik on kaebaja varasemate distsiplinaarkaristuste arvukuse tõttu igati õigustatud ning selle pikkus pole maksimaalne võimalik. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt on nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise peamiseks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kuna A. S poolt esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks olev distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, puudub kohtul vajadus analüüsida kaebaja neid väiteid, mis puudutavad sellest tuleneva kahju sisu.

Tähelepanu väärib vaid asjaolu, et kaebaja distsiplinaarkaristuste registri kohaselt (tl. 31-32) on vaidlustatud käskkirja alusel määratud karistus ikka veel projekti staadiumis. Vangistusseaduse § 101 lg 3 ei võimalda täita vahistatule määratud distsiplinaarkaristust, kui seda pole ühe kuu jooksul määramisest täitmisele pööratud. Halduskohtul puuduvad alused mitte uskuda registrisse kantud andmete õigsust, seega pole kaebaja vaidluse põhjuseks olevat kartserikaristust tegelikkuses kandnud, vastava tähtaja möödumise tõttu ei saagi seda enam täitmisele pöörata ning tema väited tekkinud kahju kohta on täielikult arusaamatud.

Eeltoodu kohaselt ei ole A. S kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg

1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl. 10) alusel vabastatud 750 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla esindaja oma menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 52). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda.

Raili Randlane Kohtunik