3-08-923/101 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-08-923

Haldusasi

OÜ

Fransertal

(pankrotis)

kaebus

Tallinna

Linnavalitsuse 9. aprilli 2008 korralduste nr 605-k ja

606-k tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 27. jaanuaril 2010.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Fransertal (pankrotis)

Esindaja: pankrotihaldur v.adv Tarvo Lindma

Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus

Esindaja: Aldi Alev

Kolmas isik: AS Tallinna Sadam

Esindaja: Toomas Tralla

Kolmas isik: OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk

Esindaja: Toomas Tralla

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Fransertal (pankrotis) kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID

1. Tallinna Linnavalitsuse 09. aprilli 2008 korraldusega nr 605-k määrati ehitiste teenindamiseks

vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks Tallinnas Nõlva tn 11f, pindalaga 5132 m2. Sama

päeva korraldusega nr 606-k määras Tallinna Linnavalitsus teenindamiseks vajaliku maa

Tallinnas Nõlva tn 11g, suurusega 9301 m2. Korralduse kohaselt taotlesid maa ostueesõigusega

erastamist AS Tallinna Sadam ning OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk.

2. 08. mail 2008 esitas OÜ Fransertal Tallinna Linnavalitsusele avalduse hoonestusõiguse

seadmiseks Nõlva 11f ja Nõlva 11g maale, põhjendades seda asjaoluga, et antud maa-alal

paiknevad kaebuse esitaja omandis olevad ehitised, milleks on kraanaalused teed, millel asuvad

kaebusega esitajaga seotud ettevõttele AS Haltransa kuuluvad portaalkraanad.

3. Harju Maakohtu 17. septembri 2009 otsusega kuulutati välja OÜ Fransertal pankrot.

KAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Fransertal esitas 09. mail 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Talinna

Linnavalitsuse 09. aprilli 2008 korralduste nr 605-k ja 606-k tühistamist. Kaebuse esitaja on

jätkuvalt seisukohal, et vaidlusalustel maatükkidel paiknevad talle kuluvad kraana-alused teed

ning nendel asuvad portaalkraanad, mis on püstitatid õiguslikul alusel ning kajastuvad koos

kraanaaluste teedega ka OÜ Fransertal bilansis.

5. Kaebuse esitaja viitab Vabariigi Valitsuse 07. jaanuari 1992 määrusele nr 2 ning selle

täitmiseks RE Tallinna Sadam peadirektori, RAS Ookean peadirektori ja Kopli sadama

direktori vahel sõlmitud protokollile, millest nähtub, et Laevaremonditehas jäi RAS Ookean,

mitte aga Kopli sadama, ehk RE Tallinna Sadama valdusse. Kaebuse esitaja selgitab, et OÜ

Fransertal omab RAS Ookean Laevaremonditehase vara õigusjärglasena ning nimetatud

territooriumil asuvadki ülalnimetatud kraanaalused teed koos kraanadega. Siinkohal viitab

kaebuse esitaja RAS Ookean ja AS-le Tarvent vahel 26. mail 1995 sõlmitud ostu-

müügilepingule. Kaebuse esitaja toob ka välja, et vaidlusalused rööbasteed ei kajastu Vabariigi

Valitsuse 25. oktoobri 1993 määruse nr 328 lisas toodud loetelus riigi omandisse jäetava RE

Tallinna Sadam vara kohta.

6. Kaebuse esitaja viitab ka Tallinna Maa-ameti poolt koostatud seletuskirjale, milles on

käsitletud Paljassaare sadama varade omandiõiguse kujunemise peamisi õiguslikke aluseid

ning Tallinna Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-642/2002. Ka viitab kaebuse esitaja

Tallinna Linnavalitsuse 5. oktoobri 2005 korraldusele nr 1879-k ja väljavõttele 30. mai 2007

istungi protokollist nr 29, kust nähtub, et erastamist võimaldavate korralduste vastuvõtmisel

oli linnavalitsusel ühene teave, et AS Tallinna Sadam ei oma mingisuguseid kinnistuid ega

erastamisõigust andvaid õigussuhteid Paljassaare sadama struktuurplaani alal. Kaebuse esitaja

on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tal õigus maareformi seaduse (MRS) § 3 lg 2 ning §

351 kohaselt hoonestusõiguse seadmisele. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et OÜ Fransertal

ja AS Tallina Sadam vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu kohaselt on OÜ-le

Fransertal antud õigus kasutada Nõlva 11f ja Nõlva tn 11g territooriumil asuvat kailiini kuni

2013.aastani.

7. Ka leiab kaebuse esitaja, et AS-l Tallinna Sadam ei esitanud maa ostueesõigusega erastamise

avaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse esitaja heidab ette ka seda, et

korralduses ei ole märgitud, et Tallinna Linnavalitsus on selle maaüksuse suhtes 30. mail 2007

kehtestanud struktuurplaani, mis välistab antud maa-alade käsitlemise tootmismaana ning

samuti on Tallinna Linnavalitsus sõlminud antud maa-alal tegutsevate ettevõtjatega lepingu

struktuurplaani elluviimiseks ning detailplaneeringu osas on jäetud tähelepanuta, et see saab

lähtuda vaid struktuurplaanis toodud asjaoludest, kust tulenevalt peaks erastatav maa-ala

kujutama endast promenaadi, millel peale kaldaehitiste ei eksisteeriks muid ehitisi. Kaebuse

esitaja leiab samuti, et korraldustest ei selgu, millal ehitised, mille juurde teenindusmaa määrati, ehitati

ning kas need on püstitatud õiguslikul alusel, kuna kaebuse esitajale teadaolevalt püstitati need pärast

ORAS jõustumist ilma planeerimismenetluseta ning seega pole nende juurde maa ostueesõigusega

erastamine võimalik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldused ei riku kaebuse esitaja õigusi, kuna

kaebuse esitaja omandiõigus vaidlusalustele kraanateedele ei ole tõendatud. Vastustaja

hinnangul ei nähtu RE Tallinna Sadama peadirektori, RAS Ookean peadirektori ja Kopli

sadama direktori vahel sõlmitud protokollist, et kraanaalused teed oleks vara üleandmisel

läinud RAS-i Ookean omandisse, kelle hilisem õigusjärglane on kaebuse kohaselt OÜ

Fransertal. Ka ei tõenda portaalkraanade omand kraanateede omandit. Tõendamatuks peab

vastustaja ka väide, et kaebuse esitaja on kraanaalused teed omandanud õigusjärgluse korras

RAS-ilt Ookean. Lisaks peab vastustaja vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole kunagi

esitanud avaldust temale vaidlusalusel maatükil väidetavalt asuvate ehitiste juurde maa

ostueesõigusega erastamiseks ning hoonestusõiguse seadmise avaldusegi esitas kaebuse

esitaja alles pärast vaidlustatud korralduste andmist, mistõttu ei saa vastustajale ette heita ka

menetlusnõuete rikkumist või kaebuse esitaja ebavõrdset kohtlemist, kuna korralduste

vastuvõtmiseni ei olnud kaebuse esitaja taotlenud vaidlusaluse maatüki omandamist" ostu-

eesõiguse erastamise teel või kasutamist hoonestusõiguse seadumise kaudu. Kohtuistungil

lisas vastustaja, et kaebuse läbivaatamine on muutunud mõttetuks juba ka seetõttu, et

käesolevaks ajaks on otsustatud ka juba maa ostueesõigusega erastamine ning erastamise teel

maa omanikuks saanud isikud on tekkinud kinnistud teadaolevalt juba ka edasi võõrandanud.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

9. Kolmandad isikud peavad kaebust samuti põhjendamatuks selgitades et Vabariigi Valitsuse

07. jaanuari 1992. määruse täitmise käigus koostatud protokoll lisaks oli ka 01. jaanuari 1993

seisuga koostatud „Põhivahendite üleandmise-vastuvõtu inventariloetelu Kopli sadam 01.01.1993.

a seisuga", millest nähtub üheselt, et Kopli sadamale on üle antud kõik Tallinna Merekalasadamale

kuulunud raudteed ja kraana rööbasteed. Kolmandad isikud selgitavad, et kaebuse esitaja

kasutab vaidlusaluseid rööbasteid AS-ga Tallinna Sadam 16. juulil 1997 ja 25. novembril 2003

sõlmitud koostöölepingute alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab et OÜ Fransertal kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud enda omandiõigust vaidlusalustes

korraldustes nimetatud maal asuvatele ehitistele, mistõttu ei riku korraldused kaebuse esitaja

õigusi.

11. Halduskohtumenetluse seaduse (HkMS) § 7 lõikest 1 tulenevalt on halduskohtusse õigus

pöörduda isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud

tema vabadusi. See tähendab, et isik saab halduskohtusse pöörduda oma subjektiivsete

õiguste kaitseks ning samuti tuleneb sellest, et kohtule esitatud kaebuse sisulisel

läbivaatamisel tuleb kaebus rahuldamata jätta, kui leiab tuvastamist, et vaidlustatud haldusakt

või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei riku. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja

vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse korraldused motiivil, et nende tulemusena võib saada

rikutud tema õigus nõuda korraldustes näidatud maale enda kasuks hoonestusõiguse

seadmist. Selline seisukoht lähtub omakorda tõdemusest, et sellel maal asuvad kaebuse

esitajale kuuluvad rajatised, milleks on portaalkraanade rööbasteed. Seega tuleb esmalt

lahendada küsimus, kas vaidlusalused rööbasteed on kaebuse esitaja omandis. Kui vastus

sellele küsimusele on eitav, tuleb kaebus rahuldamata jätta. Sel juhul ei ole vaja asuda

kontrollima, kas korraldused on õiguspärased või kas neis nimetatud maa-alal asub selle

adressaatideks olevatele isikutele, st. AS-le Tallinna Sadam ning OÜ-le Tallinna Sadama

Elektrivõrk kuuluvaid ehitisi, sest kaebuse esitaja ei saaks korraldusi vaidlustada üksnes

nende objektiivse õigusvastasuse motiivil, kui need korraldused tema subjektiivseid õigusi ei

riku.

12. Vaidlust ei ole selles, et kraana rööbasteedel töötavad kraanad, mida kasutatakse OÜ

Fransertal majandustegevuses. Kaebusele lisatud tõendid, mis puudutavad neil rööbasteedel

töötavate

portaalkraanade

omandiõigust,

ei

ole

käesoleva

vaidluse

seisukohast

asjassepuutuvad. Portaalkraana näol ei ole tegemist hoone ega rajatisega, mis annaks õiguse

selle juurde kas maad erastada või hoonestusõiguse seadmist nõuda. Maareformi seaduse

(MRS) § 6 lg 3 kohaselt loetakse maareformi kontekstis hooneteks või rajatisteks maapinnaga

püsivalt ühendatud ehitisi ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitisi ja ehitise

püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehituslube. Vaidlust ei ole selles, et

portaalkraanad ei ole maapinnaga kohtkindlalt ühendatud, vaid on teisaldatavad. See, et

portaalkraana eesmärgipäraseks kasutamiseks on vajalik rööbastee olemasolu, ei tähenda, et

rööbasteele paigaldatud kraana muutuks selle rööbastee kui rajatise osaks. Seega ei saa

asjaolust, et kaebuse esitajale või temaga seotud ettevõtjale kuuluvad vaidlusaluste

korraldustega kindlaksmääratud maa-alal töötavad portaalkraanad, lähtuda kaebuse esitaja

subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud korraldustega, kuna portaalkraanade omandist

mingisuguseid maa erastamise või hoonestusõiguse seadmisega seotud avalik-õiguslikke

subjektiivseid õigusi kaebuse esitajale ei tulene.

13. Kaebuse esitaja omandiõigust vaidlusalustele rööbasteedele ei tõenda Vabariigi Valitsuse

07. jaanuari 1992 otsus nr 2 ega selle täitmiseks RE Tallinna Sadam ja RAS Ooken juhtide

vahel sõlmitud põhivara ja territooriumi jaotamise kohta RAS Ookean ja Kopli sadama

vahel. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määrusega otsustati anda rendiettevõtte-koondise

"Eesti Kalatööstus" Tallinna Merekalasadama varad 1. jaanuari 1992 seisuga üle riigiettevõtte

"Tallinna

Sadam"

koosseisu,

säilitades

merekalasadama

iseseisva

majandusliku

struktuuriüksusena. Nimetatud määruses nähti seega sõnaselgelt ette varade üleandmine

RE-le Tallinna Sadam ning sellest ei tulene kuidagi, et mingi osa varast, eelkõige aga

konkreetsel juhul vaidluse all olevad rööbasteed oleksid tulnud üle anda RAS-le Ookean. Ka

nimetatud protokollis ei kajastu vaidlusaluste rööbasteede saatus. Liiatigi on protokolli

kohaselt laevaremonditehase territoorium otsustatud RAS-le Ookean säilitada üksnes

osaliselt. Protokollist eraldivõetuna ei selgu, mida üldse peeti silmas territooriumi säilitamise

all – maa omandiõigusega ei saanud sellised kokkulepped kuidagi seotud olla, sest maa oli igal

juhul riigi omandis. Territooriumi säilitamine RAS-le Ookean võis tähendada lihtsalt mingi

teatud sadamaterritooriumi osa RAS Ookean kasutusse jäämist, ent see ei anna mistahes

teavet ehitiste omandiõiguse kohta. Samas on kolmandad isikud esitanud kohtule väidetavalt

eelnimetatud protokolli lisaks olnud Kopli sadama põhivara üleandmise-vastuvõtmise

inventariloetelu (tl. 112 pöördel) mille kohaselt on väidetavalt Kopli sadamale üle antud

Tallinna Merekalasadamale kuulunud raudteed ja kraana rööbasteed. Sellele väitele ega

tõendile ei ole kaebuse esitaja omapoolseid vastuväiteid esitanud.

14. Kohus leiab, et rööbasteede kuulumist kaebuse esitajale ei tõenda see, et neid ei ole

nimetatud Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993 määruse nr 328 lisas esitatud riigi omandisse

jäetava vara loetelus. Sellest loetelust ei nähtu mingil moel, et rööbasteed oleksid antud

kaebuse esitaja või mõne tema õiguseellase omandisse. Samuti ei tõenda rööbasteede

kuulumist kaebuse esitajale lepingud, mille kohaselt andis RAS Ookean Tallinnas Nõlva 9

asuvad ehitised üle AS-le Tarvent ning mis puudutavad nende omandiõiguse edasist

üleminekut . Kõnealustes lepingutes (tl. 138 pöördel kuni 141, tl. 143- 145) ei ole üle antava

varana nimetatud vaidlusaluseid rööbasteid. RAS Ookean ja AS Tarvent vahel sõlmitud

eellepingus (tl. 138 pöördel) on müüdava vara koosseis märgitud järgmiselt: Tallinnas Nõlva 9

asuv vara, mis koosneb remonditöökojast ühes olmekorpusega, pääste- ja kaitsevahendite tehnilise teeninduse

jaamast, metallilaost sööklaga, eksperimentaalosakonnast, arsti vastuvõtupunktist, elektrikärude garaaž-

remondi ruumist, metallitöökojast, värvide valmistamise hoonest ja valveputkast. Notariaalses ostu-

müügilepingus (tl. 104 pöördel) erineb vara koosseis vaid selle poolest, et täiendavalt on

lisatud metalliladu ja kolm väikest ladu. AS Leminel ja BEX (Europe) Limited vahel sõlmitud

lepingus (tl. 145) ning Bex (Europe) Limited ja AS Riimark vahelises lepingus on lepingu

eseme kirjelduses eelnevaga võrreldes täienevalt nimetatud saeveski. Üheski lepingus ei ole

üle antava vara koosseisus nimetatud kraanade rööbasteid. Asjaolu, et lepingutes on märgitud

vara paiknemine teatud suurusega maa-alal ei saa teha aga järeldust, et lepingutega omandati

ka mistahes muud hooned või rajatised, mis sellele maa-alal asusid. Isegi kui nõustuda

kaebuse esitaja väitega, et 1990ndate aastate alguses esines juhtumeid, kus omandiõiguse

üleandmist korrektselt ei vormistatud, ei saa siiski selle väite ning muude esitatud tõendite

pinnalt eeldada, et rööbasteed kaebuse esitaja omandis on. Rööbasteede kuulumist kaebuse

esitajale ei kinnita ka Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas 3-642/2002, mis puudutasid

alajaama ning lõunakalda raudtee kuulumist AS Haltransa omandisse. Eeltoodut arvestades ei

ole tõendatud vaidlusaluste rööbasteede kuulumine kaebuse esitajale. Samuti ei ole teada, et

kaebuse esitaja omandis oleks muid hooneid või rajatisi, mis asuksid vaidlusaluste

korraldustega kindlaksmääratud maa-alal. Seega ei saa vaidlusalused korraldused kaebuse

esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ja kaebus tuleb seetõttu rahuldamata jätta.

15. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ega

kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis

menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning iga menetlusosaliste kulud jäävad

tema enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik