2-09-43748/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-43748

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-09-43748

Määruse kuupäev

Jõhvi, 08. veebruar 2010.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi M.P.`i avaldus alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma

Kohtuistungi toimumise aeg 21. jaanuar 2010.a.

Istungil osalenud isikud Avaldaja: M.P. (IK xxx)

Puudutatud isikud: N.Š. (IK xxx) A.Š. (IK xxx)

Jõhvi valla esindaja E. E..

Resolutsioon 1. Avaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et G.P. (isikukood xxx) põlvneb isast V.Š.’ist (isikukood xxx, surnud xxx).

3. Saata kohtumäärus menetlusoalistele teadmiseks.

4. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD 1. 02. septembril 2009.a esitatud avalduse kohaselt elas avaldaja alates 2002. aastast vabaabielus V.Š.`iga. Kooselust on 29.06.2004.a sündinud poeg G.P.. Kuna abielu ei olnud

2-09-43748

2 (4) registreeritud, jäi sünniakti isa kohta kanne tegemata. V. Š. suri ootamatult 12.06.2009a. Avaldaja palus tuvastada poja G. põlvnemine V. Š.`ist.

2. Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse riigi menetlusabi saamiseks, põhjendusel, et avaldaja varaline seisund ei võimalda maksta riigilõivu.

3. Viru Maakohtu 29.10.2009.a kohtumäärusega rahuldati riigi menetlusabi taotlus ja avaldaja vabastati täielikult menetluskulude kandmisest.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 4. 09. detsembril 2009.a esitatud arvamuses puudutatud isik Jõhvi Vallavalitsus nõustus avaldusega, leides, et põlvnemise tuvastamine on lapse huvides. Seisukoha järgi lastekaitse spetsialist vestes N. Š.`iga. Selgus, et nende poeg V. elas koos avaldajaga vabaabielu ning neil sündis poeg G.. V. ootamatu surma tõttu ei jõudnud nad abielluda. G. on nende pojapoeg, laps käib neil sageli külas ning kutsub V.i vanemaid vanaemaks ja vanaisaks.

KOHTUISTUNG 5. Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust ja palus tuvastada poja põlvnemine lapse isast V. Š.ist, sest see on lapse ja lapse isa vanemate huvides. Avaldaja seletuste kohaselt varem puudusid takistused isaduse kindlakstegemiseks, kuid samas ei olnud ka vajadust isa kohta kande tegemiseks, kuna elati koos ühtse perekonnana. V. pidas last G.t oma pojaks. V. vanemad peavad ennast lapse vanavanemateks, nendevahelised suhted on head. Isaduse tuvastamist soovib avaldaja selleks, et anda lapsele isa perekonnanimi, see oli V.i soov.

6. Puudutatud isiku, Jõhvi valla esindaja jäi varem esitatud seisukohas toodu juurde ja nõustus avaldusega. Esindaja seletuste kohaselt eestkosteasutus saab aru, et noored ei võta elu tõsiselt. Kande lapse sünni kohta peab tegema koheselt pärast lapse sündi. Isaduse tuvastamine on õigustatud.

7. Puudutatud isik N.Š. nõustus avaldusega. Tema seletuste kohaselt avaldaja ja puudutatud isiku poeg elasid koos alates 2004. aastast. V. pidas last oma pojaks. Laps ei ela nende juures, kuid käib neil sageli külas. Puudutatud isik ei kahtle selles, et tegemist on tema lapselapsega.

8. Puudutatud isiku A.Š.`i seletuste kohaselt on ta kogu aeg teadnud, et G. on tema poja laps. Avaldaja ja nende poeg elasid nii avaldaja ema kui puudutatud isikute juures, nad soovisid koguda raha, et korraldada ilusad pulmad. Lapse nimi on antud N. Š.’i isa auks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 9. Kohus tutvunud avalduse ja Jõhvi valla seisukohaga, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10. Avalduse järgi elas avaldaja koos V. Š.’iga vabaabielu alates 2002.a, millest 29.06.2004.a sündis neil laps G.. Sünnitunnistuse järgi lapse G. Š.’i emaks on avaldaja M. P. (t.lk. 6). Kannet isa kohta sünnitunnistuses ei ole. Surmatunnistuse järgi V. Š. suri 12.06.2009.a (t.lk. 5). Avaldaja ja V. Š.i vahel ei olnud abielu registreeritud. Avaldaja nõudeks on lapse V.

2-09-43748

3 (4) Š.’ist põlvnemise tuvastamine.

11. Põlvnemise tuvastamise õiguslikud alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) 7. peatükis. PkS §42 lg1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Kuna V. Š. on surnud, siis on välistatud lapse põlvnemise kindlakstegemine PkS §41 sätestatud korras. Sellepärast avaldajal on õigus põlvnemise tuvastamise nõudmiseks ja kohus on pädev asja lahendama.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §579 lg3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. PkS §42 lg1 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

13. TsMS §581 alusel vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Menetlusosaliste seletuste kohaselt ei ole säilinud V. Š.i säilmeid. Seega võrdlusmaterjali puudumise tõttu kohtul ei ole võimalik asjas põlvemise ekspertiisi määrata.

14. TsMS §229 lg2 teise lause kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Avalduse lahendamiseks kohus vastavalt TsMS §580 lg1 kutsus kohtuistungile puudutatud isikutena V. Š.i vanemad. Nii avaldaja kui ka asjast puudutatud isikute seletustega on tuvastatud, et nii enne kui ka pärast lapse G. sündimist elas avaldaja koos V. Š.’iga. V. Š. kutsus last pojaks. Ka tema vanemad peavad last oma lapselapseks.

15. PkS §38 lg3 tulenevalt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PkS §38 lg1 alusel vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Lapse sündimisele eelnenud avaldaja ja V. Š.’i kaheaastane vabaelu ning V. Š.’i ja tema vanemate käitumine lapse suhtes annavad kohtule aluse eeldada, et laps G. põlvneb V. Š.’ist. Et esinevad asjaolud, mille järgi saab kahtluse alla seada lapse V. Š.’ist põlvnemist, ei ole menetlusosalised kohtule teatanud. Kohus hinnanud menetlusosaliste seletused ning V. Š.’i ja tema vanemate käitumist enne ja pärast lapse sündimist, rahuldab hagi. Olukorras, kus ajast puudutatud isikud N. Š. ja A. Š. nimetavad last lapselapseks, avalduse rahuldamine on lapse huvides.

16. PkS §42 lg3 ja TsMS §582 lg4 alusel 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale, kus asub lapse sünniakt.

Menetluskulud 17. Riigilõivuseaduse (RLS) §56 lg22 hagita asjas tasutakse riigilõivu 1 000 krooni. Avaldaja

2-09-43748

4 (4) ei ole avalduse esitamise eest riigilõivu tasunud. Viru Maakohtu 29.10.2009.a kohtumäärusega vabastati ta täielikult menetluskulude kandmisest. Et avaldajal või asjast puudutatud isikutel on menetluses tekkinud kohtuvälised (õigusabi) kulud, ei ole teada. TsMS §172 lg1 esimese lause järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kulude osas tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik kohtuvälised menetluskulud avaldaja kanda.

18. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS §579 lg1- lg3, §580 lg2, §582 lg1, lg3, lg4, §661 lg 2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik