2-09-46273/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-46273

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-46273

Tsiviilasi ATThagi PTvastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ATT(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja PT(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista PT’lt elatis poja AET(sündinud XXX) ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni alates 01.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX ATT(arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXX Sampo Pank) kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused ATT esitas 14.09.2009 Harju Maakohtule hagi PT vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps AET(sündinud XXX). Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.03.2009 igakuise elatise 4 800 krooni (koos tulumaksuga), kuid mitte vähem kui 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kooli lõppemiseni. Kostja tasub igakuiselt ainult lapse mobiiltelefoni arved umbes 200 krooni

Tsiviilasi nr 2-09-46273

2(3) kuus, kõik ülejäänud kulutused on hageja kanda. Hageja sissetulek ei ole piisav kasvava poisi, kellel on tervisest johtuvalt arsti poolt ette kirjutatud erimenüü, elementaarsete vajaduste rahuldamiseks. Poeg külastab isa vastastikusel kokkuleppel umbes neljal päeval kuus. Hagejal on ülalpeetavaid kaks - AET(sündinud XXX) ja SK (sündinud XXX). Lapse AET vajadused ühe kuu kohta summas 8 500 krooni. Hageja 12 kuu keskmine töötasu on 12 190 krooni kuus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile avaldab, et ei ole maksnud elatisraha tulenevalt väga raskest majanduslikust olukorrast viimase aasta jooksul. Alates jaanuarist 2009 puudub kostjal stabiilne sissetulek, millest on tekkinud ka üürivõlg. Kohtule tõendina esitatud P OÜ palgatõendist nähtub, et kostja 6 kuu keskmine töötasu on 8 946 krooni kuus. Kostja on nõus maksma lapsele elatist miinimumsummas. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte XXX sündinud poeg elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust ei seadusest ega vastastikkustest kokkulepetest tulenevas mahus. Hageja on nimetanud poja igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 8 500 krooni. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud dokumentaalseid tõendeid (kviitungid, arved jne), mis tõendaksid nimetatud summa suuruses tehtud kulutusi lapsele. Hageja näitab oma igakuiseks sissetulekuks netotöötasu umbes 10 000 krooni. Kohus leiab, et vastavalt hageja saadavale igakuisele sissetulekule ei ole võimalik ainuüksi ühele lapsele tehtavate kulutuste suurus summas 8 500 krooni. Kohtul tekib siinkohal põhjendatud kahtlus, et hagejal peavad olema lisasissetulekud, mida ta ei ole kohtule esitatud avalduses märkinud või lapsele tehtavad kulutused kuus on oluliselt väiksemad. Teisiti ei ole mõeldav, et hageja sissetulek läheb peaaegu täielikult ühele lapsele (järele jääb umbes 1 500 krooni). Samuti tekib kohtul küsimus, millest katab sellisel juhul hageja endale ja oma teisele ülalpeetavale lapsele minevad kulutused. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma, siis lasub hagejal ka kohustus tõendada lapsele minevaid kulutusi. Kostja väidete kohaselt ei ole ta elatist maksnud raske majandusliku olukorra tõttu ja seoses asjaoluga, et tal puudub stabiilne sissetulek jaanuarist 2009. Samas on esitanud kohtule palgatõendi, millest nähtub, et alates aprillist on kostja saanud stabiilselt sissetulekut töötasu näol 8 946 krooni kuus, millest kohtu hinnangul on võimalik maksta poolte ühisele lapsele elatist. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

Tsiviilasi nr 2-09-46273

3(3) täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud igakuised lapse vajadused (8 500 krooni) on ilmselt ülepaisutatud ja ületavad lapse reaalseid vajadusi. Samuti on osundatud hageja väited tõendamata. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise PkS sätestatud miinimumsummas, s. o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 4), mis käesoleval hetkel on 2 175 krooni kuus. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seadusekohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 632 krooni kuus. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.03.2009. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juhul, kui laps täisealiseks saamise ajal õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist ning vanem õppimise ajal ei täida ülalpidamiskohustust tema suhtes, siis on tal vastavalt PkS § 60 kohaselt õigus ise esitada elatisehagi kohtule. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud pool esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks (PkS § 61 lg 3). Kuna hageja on palunud jätta kohtukulud kostja kanda ja kostja on avaldanud nõusolekut kohtukulude tema kanda jätmiseks, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Sirje Õunpuu Kohtunik