2-09-967/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-967

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2010, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-09-967

Tsiviilasi

BIGBANK AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi

Pank AS) hagi Mati Vatsar’i vastu 57 901,18 krooni ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

36 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Anastassia Rjabova (e-

post menetlused@bigbank.ee);

-

kostja

Mati

Vatsar

tegelik

elukoht

teadmata,

menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud Ametlikes

Teadaannetes).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja

mõista

Mati

Vatsar’ilt

BIGBANK AS

kasuks

23.12.2006

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 0613155/96st alusel tekkinud võlgnevus 49 126,21 krooni, millest

30 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 4212,52 krooni sissenõutavaks muutunud

tasumata intress, 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 14 213,69 krooni viivis

perioodi eest 28.04.2007 kuni 08.01.2009.

3. Välja mõista Mati Vatsar’ilt BIGBANK AS kasuks viivis tagastamata krediidisummalt

(30 000 krooni) alates 09.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

27,14 % tagastamata krediidisummalt aastas, kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada

tagastamata krediidisummat.

4. Jätta rahuldamata BIGBANK AS nõue Mati Vatsar’ilt leppetrahvi summas 6000 krooni

väljamõistmiseks.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest 85 % Mati Vatsar’i ja 15 % BIGBANK AS kanda.

Välja mõista Mati Vatsar’ilt BIGBANK AS kasuks menetluskulud 6523,75 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

Kohus

märgib,

et

Riigikohus

selgitas

14.01.2009

kohtuotsuses

nr 3-2-1-120-08

tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 6000 krooni

väljamõistmiseks. Samuti kuulub ümberarvestamisele viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka

leppetrahvi tasumisega viivitamiselt. Kuna kohustus muutub sissenõutavaks alates tähtpäevale

järgnevast päevast, on põhjendatud viivise arvestus alates 28.04.2007. Seega on hageja viivise

nõue

perioodi

eest

28.04.2007

kuni

08.01.2009

kokku

on

14 213,69

krooni

((15,08 + (30 700 x 27,14 % /365 x 622)). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja

mitte 08.01.2009, nagu taotleb hageja hagiavalduses, vaid alates 09.01.2009, sest hageja on

viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba 08.01.2009 arvesse.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (85 % algsest nõudest),

jätab menetluskulud 85 % ulatuses kostja kanda ja 15 % ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv koos elektroonilise

dokumendi väljatrüki tasuga kokku 7575 krooni ja menetlusdokumendi avaldamise eest

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kogusummas

7675 krooni. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 85 %

kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 6523,75 krooni (7675 × 0,85).

Kohtunik