2-09-56331/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-56331

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2010, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-09-56331

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Lya Sidorov’i vastu 4625,28 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2312,64 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus

Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

kostja Lya Sidorov

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Lya Sidorov’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 01.08.2003 sõlmitud Tele 2

liitumislepingu ja Tele 2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevus 4625,28 krooni,

millest põhinõue on 2312,64 krooni ja viivisenõue 2312,64 krooni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Lya Sidorov’i kanda.

Välja mõista Lya Sidorov’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 2200 krooni.

Väljamõistetud

menetluskulu

kanda

Julianus

Inkasso OÜ

kontole

nr 221015269783

(Swedbank), viitenumber 702475027.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

26.10.2009 esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Lya Sidorov’i (kostja)

vastu 01.08.2003 sõlmitud Tele 2 liitumislepingu ja Tele 2 järelmaksulepingu alusel kostjale

osutatud telekommunikatsiooniteenuste ja kaupade (mobiiltelefoni) võlgnevuse nõudes,

kogusummas 4625,28 krooni (põhinõue 2312,64 krooni ja viivis 2312,64 krooni). AS Tele 2

Eesti loovutas nõude hagejale, kes palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse

4625,28 krooni, riigilõivu 1200 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõike 4 kolmandale lausele tehakse tagaseljaotsus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust

eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates

kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid

vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral

on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu

kätte saanud 30.11.2009, samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

03.02.2010 esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude

kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

01.08.2003 liitumislepingu ja järelmaksulepinguga, 01.08.2003 ettemaksuarvega, 18.01.2004

kostjale esitatud arvega, väljavõttega Tele 2 teenuste kasutamise tingimustest, lepingu

lõpetamise teatega ja nõude loovutamise teatisega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel oli 01.08.2003 sõlmitud leping, mida

kostja rikkus, kui jättis lepingulised kohustused (tasuda saadud arvete alusel arvel näidatud

kuupäevaks osutatud teenuste/kaupade eest) täitmata. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja esitas kohtule

rahalise kohustuse täitmise nõude summas 2312,64 krooni ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest viivisenõude summas 2312,64 krooni. Arvestades hageja nõuet ning kohtule

esitatud tõendeid, peab kohus õiguslikult põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4625,28 krooni.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 1000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 2500 krooni, kokku seega 3700 krooni.

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1200 krooni.

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud hagi näol on tegemist

n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas

ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid

menetlusdokumentide koostamise ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud

õigusabi kuluks 1000 krooni.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2200 krooni (1200 + 1000).

Kohtunik