2-09-44082/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2010.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-09-44082 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi NE vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa Kostja: NE (isikukood xxx, elukoht xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Võtta vastu Eesti Haigekassa poolt esitatud hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-44082 Eesti Haigekassa hagis NE vastu kahju hüvitamise nõudes.

3. Välja mõista kostjalt NE’lt hageja Eesti Haigekassa kasuks menetluskulud kokku summas 1 404 krooni, millest pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 500 krooni, kohtutäituri tasu 420 krooni ning tõlgikulu 484 krooni.

4. Tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivu summas 500 krooni Eesti Haigekassa arveldusarvele AS SEB Pank, märkides maksekorralduse selgitusse “NE ja tsiviilasi nr 2-09-44082”.

5. Määrus riigilõivu tagastamise osas saata peale kohtumääruse jõustumist täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamine Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hageja taotlus

1. 03.09.2009.a. esitas Eesti Haigekassa hagi NE vastu kahju hüvitamise nõudes. 22.01.2010.a. esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas. 25.01.2010.a. esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.

Kostja seisukoht

2. 18.01.2010.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja palub hagiavalduse jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

3. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi NE vastu kahju hüvitamise nõudes. 25.01.2010.a esitas hageja hagist loobumise avalduse.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2 (2) Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada, kuivõrd hageja on hagist loobunud ning asjas ei esine § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid.

5. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ning menetlusosaliste seisukohti, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd viimane on hageja nõude rahuldanud peale hagiavalduse esitamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja viide nagu Eesti Haigekassa ei oleks 26.05.2009.a. nõudekirjas edastanud kostjale ravikulude hüvitamist põhistavaid alusdokumente on alusetu. 26.05.2009.a. nr 2-45/887 nõudekirjast (t lk 10) nähtub, et kostjale on edastatud lisana koopia vormist E 125.

6. Hageja menetluskuluks antud juhul on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni (t lk 12), tõlkimise kulu 484 krooni (t lk 27-30) ning kohtutäituri tasu 420 krooni (t lk 43). Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1 404 krooni, s.o pool riigilõivu

500 krooni, kohtutäituri tasu 420 krooni ning tõlgikulu 484 krooni.

7. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 500 krooni tagastamist. Kohtule esitatud maksekorraldusest (t lk 12) nähtub, et Eesti Haigekassa on 02.09.2009.a. tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072123 riigilõivu 1 000 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas 500 krooni.

Ann Meriluht Kohtunik