2-09-31925/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-31925 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

08. veebruaril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi N C hagi A C vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N C (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: A C (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 26.01.2010, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina Istungil osalenud isikud Pooled

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N C hagi täies ulatuses.

2. Muuta Narva Linnakohtu 21.05.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1235/2001 A C N C kasuks lapse A ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Mõista A C välja N C kasuks tütre A C, sünd XXX, ülalpidamiseks alates 06.07.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX, igakuiselt elatis summas 2

175 krooni.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele tagatiseta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-31925 kannab A C.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Tsiviilasi nr 2-09-31925 Viru Maakohtu 08.02.2010 otsus

2(7) lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 06.07.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 25.01.1991.aastal, abielust omavad tütar A, sünd XXX.aastal.

Narva Linnakohtu 21.05.2001 otsusega lahutati poolte abielu ja kostjalt mõisteti välja elatisraha hageja kasuks tütre A ülalpidamiseks summas 500 krooni.

Kostja maksab elatist nimetatud suuruses, s.o 500 krooni, võlgnevusi ei ole.

Tütar elab koos hagejaga, õpib koolis, sel õppeaastal läheb juba üheksandasse klassi.

Alates 2001.aastast on tütre vajadused tunduvalt kasvanud ja kostja poolt osutatud varaline abi ei vasta kuidagi tütre vajadustele.

Peale põhikooli õpib tütar Kunstikoolis, mille eest tuleb tasuda iga kuu 135 krooni. Talle on vaja osta õppimisvahendeid - paberit, värve, pintsleid.

Hageja soovib anda oma tütrele hea hariduse, seetõttu ta käib koduõpetajate juures õppimas eesti ja inglise keelt. Kokku 6 korda nädalas. Tütar tegeleb ka spordiga - fitnessi ja tennisega. Need huvialad nõuavad samuti materiaalseid kulutusi.

Hageja mitu korda tegi kostjale ettepaneku suurendada elitist, kuid ta ei soovi seda teha vabatahtlikult, misiõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse.

Kostja on töövõimeline inimene, töötab veoautodel, veab kaupa Euroopast. Hageja leiab, et kostja kuupalk ei saa olla miinimum. Peale poolte tütre on kostjal veel 7aastane tütar teisest abielust.

Hageja töötab õpetajana koolis ja kannab kulusid eluruumi eest, kus ta kahekesi tütrega elab. Iga kuu tuleb hagejal maksta suvekuudel vähemalt 1 000 krooni, aga kütteperioodil 1 600 krooni kuus. Peale nende kulutuste tütre ülalpidamiseks tasub hageja tütre poolt kasutatava Interneti ja mobiilside teenuste eest.

Ülaltoodust lähtudes ning juhindudes PKS §-dega 61 lg 3, 4, 70 lg 2 ja Riigikohtu lahenditega palub hageja suurendada igakuist elatise suurust, mis oli kostjalt välja mõistetud Narva Linnakohtu 21.05.2001 otsusega hageja kasuks tütre A, sünd XXX ülalpidamiseks 500 krooni kuni 2 175 kroonini ja välja mõista see alates 03.07.2008.aastast. Menetluskulud jätta kostja kanda.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Tsiviilasi nr 2-09-31925 Viru Maakohtu 08.02.2010 otsus

3(7) TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni, hagiavaldus on esitatud 06.07.2009, seega antud asja hagihind moodustab 19 575 krooni (2 175 krooni * 9 kuud).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (tl 14) kostja tunnistab hagi osaliselt. Käesoleval ajal ei ole kostja võimeline maksma isegi minimaalset elatisemäära, s.o 2 175 krooni. Kostja töötab Veomeister OÜ-s (endine nimetus Aatomik-Transport OÜ) autojuhina ning tema kuupalk on stabiilselt 4 400 krooni kuus. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostja on abielus J T ja neil on ühine laps - tütar D, sünd XXX. Abikaasa töötab ja ka temal on väike palk. Kostja pere varaline seisund ei ole nii hea, et kostja saaks oma endisele abikaasale maksta elatisraha 2 175 krooni. Kostja ei ole selle vastu, et tema esimesest abielust sündinud laps A saaks elatist rohkem, kui see oli välja mõistetud Narva Linnakohtu 25.01.2001 otsusega, mis oli 500 krooni. Loomulikult on seda elatist äärmiselt vähe ja ebapiisav 15aastase tütarlapse ülalpidamiseks. Kostja on nõus maksma tütre ülalpidamiseks elatist 1 000 krooni iga kuu. Hageja töötab 6ndas koolis õpetajana ja tema kuupalk on keskmiselt 18 000 krooni. Kostja saab aru, et mõlemad vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi, kuid arvestades kostja ja tema perekonna hetkeseisu, ei ole kostja võimeline maksma hagejale elatist lapse A ülalpidamiseks rohkem kui 1 000 krooni. Ka kostja teine laps, sünd 2002. aastal vajab toitu, riideid ja kõike hädavajalikku, kuid tänase seisuga ei ole kostjal rohkem mingeid võimalusi teenida rohkem. Iga kuu tuleb kostjal maksta kütteperioodil 1

700 - 2 000 krooni. D tegeleb spordiga - iluuisutamisega, käib maleklubis. Need huvialad nõuavad samuti materiaalseid kulutusi.

Tagasiulatuvalt hageja ei saa elatist nõuda elatise suurendamise korral vastavalt Perekonnaseadusele § 70 lg 2. Kostja maksab elatist, võlgnevusi ei ole.

Kohtukulud palub kostja jätta kummagi poole endi kanda.

Kostja pakkus hagejale sõlmida kompromissi.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 24) hageja leiab ebaveenvateks kostja väited oma varalisest seisundist, kuna need ei või olla tõesed. Ei vasta tegelikkusele ka kostja väited hageja varalise seisundi kohta. Sel põhjusel ei saa hageja nõustuda pakutud kompromissiga.

Vanematel on võrdsed õigused ja kohustused.

Hagiavaldus elatise nõudes lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni põhineb 15aastase tütre minimaalsetel vajadustel, kes peale üldharidusliku kooli käib veel kunstikoolis ja tegeleb spordiga.

Hageja elab tütre A kahekesi ja kannab ise kõik eluasemekulud. Kostjalt saadud 500 krooni elatisrahaga ei saa hageja ilmselgelt kindlustada lapse vajadusi.. Kostja pakutud kompromiss 1

000 krooni elatisraha osas samuti ei kindlusta tütre minimaalseid vajadusi.

Tsiviilasi nr 2-09-31925 Viru Maakohtu 08.02.2010 otsus

4(7) Kostja poolt nimetatud kuupalk summas 4 400 krooni ei saa kuidagi olla tõene, kuna ta on veoauto Mercedes juht, töötab erafirmas, viib kaupa Euroopa riikidesse ja viibib seal lähetuses pikka aega.

Peale selle kasutab kostja enda isiklikku ja uut sõiduautot Honda, mis on vormistatud liisinguga ja kostja peab tasuma sõiduauto eest liisingmakseid.

Nagu nähtub kostja poolt esitatud tõendist, saab tema abikaasa samuti head palka ja nad on kohustatud kahekesi, mitte ainult kostja, kandma oma eluasemekulusid.

Hageja palk käesoleval ajal väheneb igakuiselt seoses majanduslangusega. Alates 2009.aasta septembrikuust vähendati kõikide õpetaja palka 8%. Sel kuul vähenes hagejal töökoormus 25 tunnilt nädalas 20 tunnile. Seoses eelarve kärpimisega saab hageja töökoormus alates 01.01.2010 olema 17 tundi nädalas. Kõik need faktid annavad tunnistust sellest, et hageja sissetulek lähimail aastail aina väheneb.

Hageja on esitanud ka nõude, mis tugineb Perekonnaseaduse § 70 lg 2, elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, s.o alates 03.07.2008. Hageja jääb oma nõude juurde.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjrnduste juurde. Hageja loobus kostja poolt pakutud kompromissist, kostja loobus hageja poolt pakutud kompromissist. Hageja loobus oma nõudest mõista elatist välja tagasiulatuvalt ja palus mõista elatis alates hagi esitamisest, mis on antud asjas 06.07.2009.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et pooltel sündis XXX tütar A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0059565 (tl 3)
et Narva Linnakohtu 21.05.2001 otsuse tsiviilasjas nr 2-1235/2001 alusel, mis jõustus 04.06.2001, A T peab maksma N T kasuks igakuiselt elatist tütre A, sünd XXX ülalpidamiseks summas 500 krooni alates 16.01.2001 kuni tütre täisealisuseni, s.o 18.02.2012. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 21.05.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-1235/2001 (tl 4)
et kostja 20.12.2001 registreeris uus abielu. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0091414 (tl 17)
et kostjal XXX sündis tütar D. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0233021 (tl 16).

Tsiviilasi nr 2-09-31925 Viru Maakohtu 08.02.2010 otsus

5(7) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Kostja ei vaielnud vastu, et lapse vajadused on suurenenud ja varem välja mõistetud elatis summas 500 krooni ei kata enam lapse vajadusi. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 1000 krooni alates hagi esitamisest. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Ülaltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue elatise määra suurendamisest.

Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajaduste ka poolte varalist seisundit.

Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt (tl-d 7, 27) tema keskmine palk ajavahemikul 2008.a juunist 2009.a maini ja 2009.a septembrist novembrini moodustas 13 862 krooni.

Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt (tl 18-19) ajavahemikul 2009.a maist-oktoobrini oli tema palk 4 400 krooni. Vastavalt Maksuja Tolliameti 31.12.2009 teatise isiku sissetuleku kohta

Tsiviilasi nr 2-09-31925 Viru Maakohtu 08.02.2010 otsus

6(7) punktile 2 A C jaanuar, mai-november 2009.a tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete mahaarvamist väljamakseid 29 976b krooni, mis teeb 8 kuuga keskmiselt 3 747 krooni kuus.

Kostja esitas kohtule ka oma abikaasa sissetulekut tõendavad dokumendid (tl 20, 44), mille kohaselt 2009.a oktoobrist-detsembrini oli J T keskmine palk 7 322 krooni.

Kostja palus kohaldada PKS § 61 lg 5 sätteid, kuna tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt nõustud suuruses osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja viide PKS § 61 lg-le 5 ei ole antud juhul asjakohane ning ei anna kohtule alust elatise vähendamiseks alla 2 175 krooni.

Hageja seletuste kohaselt, millele ei vaielnud vastu ka kostja, on kostjal uus liising sõiduautole Honda, mille eest tuleb tal tasuda liisingumakseid ja mille hooldamine nõuab ka raha. Peale selle kostja koos abikaasaga võtsid laenu korteri ostmiseks, kuna peale abielu lahutust hagejaga kostja jättis temale ja tütrele korteri. Kohus leiab, et pooltel on õigus jagada abikaasade ühisvara ja elatise andmist ebapiisaval määral ei saa õigustada vara jätmisega teisele poolele.

Kohus ei arvesta kostja kohustusi pankade ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega.

Kõigest ülalöeldust teeb kohus järelduse, et kostja ja tema pere tegelik sissetulek on suurem, kui ta kohtule on näidanud esitatud dokumentides, seega ei ole põhjendatud mõista elatis välja väiksemas summas, kui seadusega on ette nähtud. Kostjal on võimalus tasuda soetatud korteri eest pangamakseid ja hooldada uut autot. Kohus leiab, et teine laps ei osutu halvemalt kindlustatuks.

Kohus leiab, et kostja on noor mees, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et anda piisavat ülalpidamist oma lastele. Kohus leiab, et hageja nõue suurendada elatise 2 175 kroonini on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja A T, kelle kahjuks otsus on tehtud.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tsiviilasi nr 2-09-31925 Viru Maakohtu 08.02.2010 otsus

7(7) Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik