2-09-51851/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-51851 Tsiviilasi Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus täisealisele isikule YS´le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks Menetlustoiming eestkoste seadmine ja eestkostja määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), Puudutatud isik: YS, isikukood XXX elukoht XXX Puudutatud isiku YS esindaja määratud korras vandeadvokaat Eva Tibar, e post office@tibar.ee Puudutatud isik: LS, isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX Puudutatud isik: L Š , isikukood XXX, elukoht XXX Puudutaud isik: V Š , isikukood XXX, elukoht XXX

Kohtumääruse resolutsioon.

1. Seada YS, isikukood XXX, kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata YS, eestkostjaks LS, isikukood XXXtähtajaga viis (5) aastat.

2. Keelata YSl iseseisvalt tehingute tegemine.

3. YS eestkostja ülesanneteks jätta YS kõigi asjade ajamine, tema esindamine, tema elu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine.

4. Tunnistada YS valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

5. YS üle seatud eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustada hiljemalt 08. veebruar 2015.a.

Menetluskulud Avaldaja poolt kantud menetluskulud jätta tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.

Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Asjaolud ja avaldaja nõue Harju Maakohtu menetluses on alates 07.10.2009 Tallinna linna (Lasnamäe LOV kaudu) avaldus YSle eestkoste seadmiseks. Y.S on 18.06.2007.a. arstliku ekspertiisi otsusega tuvastatud tähtajatult sügav puue. Ta vajab kõrvalabi ööpäevaringselt, ei tule toime enesehoolduse ja igapäevatoimingutega. Y.S on dementne ja voodihaige. Avaldaja palub määrata Y.Sh ile eestkostjaks tema abikaasa LS. Lasnamäe linnaosa vanema 26.06.2007.a. korraldusega nr 1-15/350 on L.S määratud oma abikaasa hooldajaks. L.S on vanaduspensionär, tema tervislik seisund on rahuldav. L.Sh eestkostjaks määramise kohta on oma nõusoleku andnud ka Y.Sh i lapsed L S ja V Sh . Y.S tütar M R on surnud. Avaldaja leiab, et LS vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele.

YS määratud korras esindaja arvamus.

Kodukülastusel 16.12.2010 selgus, et pere elab 2-toalises kõigi mugavustega korteris. Kodu on hubane ning puhas. Korter kuulub LS tütrele. Abikaasa on Y.S üürinud mehhanismiga liigutatava voodi, et tagada haige eest parem hoolitsus. Vestlusel Y.S iga oli ta kontaktne. Ta peab kõige lähedasemaks isikuks oma abikaasat L.Sh t, keda usaldab täiesti. Y.S ei vasta kõigile küsimustele, pensionist ja selle suurusest ei tea. Oma lapsi pole ammu näinud. Y.S on voodihaige, kes ei saa iseseisvalt hakkama ühegi toiminguga. Vestlusel LS avaldas ta, et hoolitseb abikaasa igapäevaste vajaduste eest vähemalt 6 aastat, mil abikaasa tervislik seisund on olnud halb.

Y.S on olnud vähemalt 2 insulti, mille tagajärjel tekkis halvatus. Esmase insuldi järgselt Y.S i liikumisvõime taastus osaliselt ning ta oli võimeline korteri piires liikuma. Selleks oli L.S paigutanud seintele vastavad toed. Pärast teist insulti liikumisvõime kadus täielikult. Y.S on võimeline teatud määral end voodis nihutama, üritab tõusta. Y.S seisund on abikaasa sõnul vahelduv, mõnel päeval ei tunne ta naist ära, peab teda esimeseks abikaasaks Tamaraks, on segasusseisundis ning rahutu. L.S toidab abikaasat voodis, vahetab mähkmeid 6-7 korda päevas.

Y.S ei pea pamperseid all, rebib need ära, seetõttu kasutab abikaasa riidest mähkmeid. L.S peseb abikaasat vastava vahendiga voodis, tema vanni viimine on ülejõukäiv ning eeldab spetsiaalseid abivahendeid. Y.S on 2 täisealist last, noorim tütar suri 2009.a. Poeg V on L.S sõnul asotsiaalse eluviisiga. Aastaid tagasi kinkis L.Sh talle korteri, mille V kaotas seoses alkoholilembusega. Tütar L elab küll isa läheduses, kuid viimati käis isa vaatamas 2 aastat tagasi. Pärast M R surma võttis L S ühendust LS ning soovis, et L.S loobuks isa nimel M.R pärandist.

Notari juures selgus, et L.S puuduvad eestkostja volitused. Viimati helistas L 2 kuud tagasi ning tungivalt nõudis pärandist loobumist. L.S sai selgitatud eestkoste sisu ja õiguslikku tähendust, samuti eestkostja ülesandeid. Ühtlasi sai selgitatud pärandvara vastuvõtmise ja sellest loobumise korda, samuti vajadust eestkosteorganiga konsulteerida tehingute puhul. L.S on nõus enda määramisega abikaasa eestkostjaks. Eestkoste seadmine on vajalik eelkõige pärandasja ajamiseks ning pensioni ja puudetoetuse kasutamise reguleerimiseks. Arvestades asjas olevaid tõendeid ning tuginedes TsMS §-le 526 leian, et eestkoste YS üle tuleb seada 5 aastaks, eestkostja ülesandeks jääb eestkostetava õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõikide tehingute tegemisel ning igapäevase hoolduse korraldamine.

Lähtudes eksperdi arvamusest tuleb Y.S lugeda valimisõiguse mõttes teovõimetuks. Perekonnaseaduse § 95 lg 2 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada tema võimeid eestkostja kohustuste täitmisel ning suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Olen seisukohal, et LS määramisel oma abikaasa eestkostjaks on täidetud seadusest tulenevad nõuded isiku valikul. L.S on andnud nõusoleku eestkostjaks määramiseks ning on teadlik eestkoste sisust ja õiguslikest tagajärgedest.

L.S on huvitatud abikaasa paremast käekäigust ning on ka siiani tegelenud tema asjaajamisega ning elu korraldamisega. Nõusoleku L.Sh eestkostjaks määramise kohta on andnud ka L S ja V S . Mõlema täisealise lapse määramine isa eestkostjaks on välistatud seoses võimaliku huvide konfliktiga varalistes küsimustes, samuti ka huvi puudumise tõttu isa käekäigu vastu.

Eksperdiarvamus

Harju Maakohtu 06.11.2009.a määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis Y S tervisliku seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 235, 03.12.2009.a oleva eksperdiarvamuse kohaselt ei ole Y S kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ta vajab eestkostjat vähemalt viie aasta kestel. Eestkostja ülesannete ringis oleksid eksperdiarvamuse kohaselt YS õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõikide õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, järelevalve ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, juhendamise ja ravi tagamine. Iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta ei või YS teha mingisuguseid tehinguid. Eksperdiarvamuse kohaselt ei suuda YSoma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 235, 03.12.2009.a.) kohaselt leiab ekspert dr J.Ausmees, et uuritava sisulist kontakti ei saa, ta ei reageeri oma nimele, küsimustele ei vast, ajas-kohas-situatsioonis ei orienteeru. Ta on voodihaige, kes vajab ööpäevaringselt kõrvalabi ja abistamist. Y.S põeb raskekujulist psüühikahäiret märgatava intellekti tagasilangusega täpsustamata vaskulaarse dementsusena.Ekspert jõuab järeldusele, et: Y.S ei ole temal esineva raske psüühikahäire tõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet (sh tegema erinevaid tehinguid, teostama valimisõigust ja avaldama oma tahet eestkostja määramisel. Arvestades Y.S esinevat rasket ja püsivat psüühikahäiret, on otstarbekas tema suhtes piirata teovõimet ja määrata eestkoste kuni elukestvalt, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud. Y.S ärakuulamine kohtu poolt ei kahjusta tema tervist, kuid oma seisundi poolest ei ole ta võimeline osalema kohtuistungil temale eestkoste määramisega seonduvalt.

Kohtumääruse põhjendused

TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus on tuvastatud, et YSvajab ööpäevaringselt kõrvalabi, tal on parempoolne halvatus pärast teist ajuinfarkti, on dementne. Ekspert on jõudnud järeldusele, et YSpõeb raskekujulist psüühikahäiret märgatava intellekti tagasilangusega täpsustamata vaskulaarse dementsusena F01.9. Ta ei ole temal esineva raske psüühikahäire tõttu võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima samuti avaldama oma tahet, sh tegema erinevaid tehinguid, teostama valimisõigust ja avaldama oma tahet eestkostja määramisel. Ekspert on leidnud, et arvestades uuritaval esinevat rasket ja püsivat psüühikahäiret on otstarbekas tema suhtes piirata teovõimet ja määrata eestkoste kuni elukestvalt, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud, samuti ei ole oma tervisliku seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil temale eestkoste määramisega seonduvalt.

Seega eksperdiarvamuse kohaselt ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima ning tuleb määrata eestkostja.

Eeltoodust järelduvalt ei suuda YSkestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, mistõttu on ta kohtu hinnangul kooskõlas TsÜS § 8 lg 2 piiratud teovõimega isik.

Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

Eestkosteasutus taotleb LS eestkostjaks määramist. LS on andnud kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, oma nõusolekut kinnitas ärakuulamisel. YStahet ega soovi eestkostja isiku suhtes ei olnud võimalik tuvastada, kuna eestkoste ja eestkostja mõiste ning sisu on talle arusaamatu. Kohus leiab, et LS sobib oma isikuomaduste ja võimete poolest eestkostja ülesandeid täitma. Ta on YSabikaasa ja on senini oma mehe eest hoolitsenud ja toetanud igapäevaeluga toimetulekul ning suudab täita ka edaspidi eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt ja kaitsta tema varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. YStütar ja poeg on nõustunud LS eestkostjaks määramisega. LS eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Tulenevalt YSpsüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ja eestkostja ülesannete ring tuleb jätta piiranguteta. Eestkoste tuleb seada kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesannete ringi tulevad jätta kohtu hinnangul YSkõikide asjade ajamine ja tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi ja hoolduse ning järelevalve tagamine, samuti ülalpidamise tagamine.

TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna YS üle tuleb seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või eestkostjat määrata pikemaks ajaks kui viieks aastaks määruse tegemisest alates.

TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et avaldaja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud aga riigi kanda.

Liili Lauri Kohtunik