2-09-33249/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-33249

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2010.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-09-33249 Tsiviilasi L D hagi R D vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L D

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina- Mare Hiob( AB. Tiina-Mare Hiob OÜ Tondi 1-306, Tallinn 11313 tiinamare@hot.ee );

kostja R D(

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON Kinnitada hageja L D ja kostja R D vahel 04. veebruaril 2010 sõlmitud kompromissileping järgmistel tingimustel:

1. R D ja L D lepivad kokku, et korteriomand Haapsalus X XXXXX jääb R D ainuomandisse ja R D hüvitab L Dle enamsaadud ühisvara arvelt 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni.

2. R D ja L D kinnitavad, et kokkulepe on sõlmitud nende vabal tahtel ja mõistavad, et pärast kompromisskokkuleppe kinnitamist neil teineteise suhtes ühisvara pinnal enam nõudeid ei ole õigus esitada.

3. R D ja L D kannavad oma kohtukulud ise.

4. R D ja L D kinnitavad, et loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest ja paluvad kohtumäärus jõustada selle kätteandmisest.

5. R D ja L D paluvad Pärnu Maakohtul kompromisskokkulepe vastu võtta ja kohtumäärusega kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-09-33249 lõpetada.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-09-33249. Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebe kord

2-09-33249

Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

Määrus jõustub selle kättetoimetamisest menetlusosalistele.

Asjaolud

13. juulil 2009.a. esitas L D kohtule hagi R D vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja taotles korteriomandi asukohaga X XXXXX Haapsalus jätmist kostja R D omandisse ja hüvitise väljamõistmist kostjalt enamsaadud ühisvara arvelt summas 125 krooni. Kostja vaidles hagile vastu kuna leidis, et vaidlusalune korteriomand ei ole ühisvara, sest abielulised suhted lõppesid enne korteri juurde maa erastamist.

Kompromissi tingimused, menetlusosaliste taotlused

04. veebruaril 2010 sõlmisid pooled kompromissi järgmistel tingimustel:

1. R D ja L D lepivad kokku, et korteriomand Haapsalus X XXXXX jääb R D ainuomandisse ja R D hüvitab L Dle enamsaadud ühisvara arvelt 40 000 krooni.

2. R D ja L D kinnitavad, et kokkulepe on sõlmitud nende vabal tahtel ja mõistavad, et pärast kompromisskokkuleppe kinnitamist neil teineteise suhtes ühisvara pinnal enam nõudeid ei ole õigus esitada.

3. R D ja L D kannavad oma kohtukulud ise.

4. R D ja L D kinnitavad, et loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest ja paluvad kohtumäärus jõustada selle kätteandmisest.

5. R D ja L D paluvad Pärnu Maakohtul kompromisskokkulepe vastu võtta ja kohtumäärusega kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-09-33249 lõpetada.

Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga, leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg. 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Pooled on avaldanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromiss on täidetav.

2-09-33249

Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 168 lg. 3 järgi, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg. 4 järgi poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud , et loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg. 8).

Külli Mõlder kohtunik