2-09-35491/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-35491

Tsiviilasi

AS Ehagi DRvastu 14 005 krooni nõudes

Hagi hind

9 505 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS E(registrikood XXX, asukoht XXX);

Hageja esindaja: Aleksei N

Kostja: DR(isikukood XXX, aadress XXX)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista DR’ilt võlgnevus 12 505 EEK

(kaksteist tuhat viissada viis krooni) AS

Ekasuks.

3. Jätta rahuldamata AS Enõue DR’ilt leppe-

trahvi 1 500 krooni väljamõistmiseks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täide-

tav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista DR’ilt menetluskulu summas 2 260 EEK

(kaks tuhat kakssada kuus-kümmend krooni) AS

Ekasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö-

dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu-

sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi-

tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

kostja ja OÜ SMS Laen vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võla summas 14 005 krooni,

millest laenu põhiosa on 3 000 krooni, intress 700 krooni, viivis 8 655 krooni, leppetrahv 1 500

krooni, nõudekirja väljastamise eest 150 krooni.

Menetluse käik

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, milline asjaolu on

tõendatud toimikus oleva väljastusteatega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula-

tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjen-

datud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud ta-

gaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja-

otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt

on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu-

da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahv 1 500 krooni. Hagiavalduses kirjeldatud ja hagi

aluseks olevatest faktilistest asjaoludest järelduvalt on leppetrahvi nõue seotud kostja poolt kre-

diidi tagastamise kohustuse rikkumisega. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu rikkumise pu-

huks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on teist lepingupoolt

ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Lepingus, mille pooleks on tarbija, on ebamõistli-

kult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohus-

tuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuru-

ses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). Käesoleval juhul on leppetrahvi suurus kindlaks

määratud ja ei sõltu kahjustatud lepingupoole tegelikust kahjust. Eeltoodust tulenevalt on leppe-

trahvi kokkulepe tarbijakrediidilepingus tühine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse

ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidile-

pingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg-s 1 ammendavalt reguleeritud. Viidatud

säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamisel leppetrahvi, kre-

diidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja

kahju hüvitamist.

Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdse-

tes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Võttes arvesse hagi rahuldamise suurt ulatust ning seda, et kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata

kõrvalnõude osas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja on kandnud menetluskulu summas 2 260 krooni riigilõivu tasumisel.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 2 260 krooni.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik