2-09-5567/27 · 2-09-5567/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Nord Liising (reg.kood 11315936) kasuks alates 15.09.2009.a. viivis protsendina 0,02 Nord Liising (reg.kood 11315936) kasuks alates 15.09.2009.a. viivis protsendina 0,02

Legislator headnote

AI generated

2-09-5567/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: viivis protsendina 0,02 Nord Liising (reg.kood 11315936) kasuks alates 15.09.2009.a. viivis protsendina 0,02

Keywords

AI generated

claims settlement termination agreement enforcement costs cost-covering rent outstanding insurance premiums cost advance deadline

AI generated

2-09-43258/7

Välja mõista Priidik Parmi´lt AS AS Merko Tartu kasuks 54 558.28 krooni.

2-05-14215/2

esitas hageja kohtule eelpool nimetatud hagi.

2-13-1171/14

Kinnitada Nordea Finance Estonia AS-i, XXXOÜ, XXX OÜ ja XXXvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: XXXOÜ, XXX OÜ ja XXXtasuvad kompromissilepingu alusel ja kohtumenetluse lõpetamiseks Nordea Finace Estonia AS-ile 6 000 (kuus tuhat) eurot ja pool riigilõivust 250 (kakssada viiskümmend) eurot.

2-19-128345/47

Kinnitada hageja M. M. ja kostja S. R. sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 Kostja tasub hagejale 160 000,00 Venemaa Föderatsiooni rubla (Venemaa rubla) alljärgneva maksagraafiku alusel:

2-25-4106/9

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-4106 menetlus ning kinnitada G.O ja O.

Full text

Ärairi

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

ohtunik Sirja Tooming

Kohtu

Kohtuotsuse

otsuse

otsuse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

05.

05. 05.veebruar

veebruar

veebruar 2010.a. Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

2010.a. Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09

09-5567

5567

Tsiviilasi

AS DnB Nord Liising

AS DnB Nord Liising ha

ha

hagi

gi

gi U B

U B

U B’i ja

’i ja

’i ja A B

A B

A B’i

’i ’i

’i vastu

vastu

vastu võlgnevuse

võlgnevuse

47 412 krooni ja 32 senti

412 krooni ja 32 senti

412 krooni ja 32 senti nõudes.

nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja: AS DnB Nord Liising

AS DnB Nord Liising

AS DnB Nord Liising, reg.kood

, reg.kood

, reg.kood 11315936

11315936

11315936, asukoht

, asukoht

Lõõtsa 2b, Tallinn 11415

Lõõtsa 2b, Tallinn 11415, , , , Harju

Harju

Harjumaa,

maa,

esindaja

esindajad volikirja alusel jurist Helen Tii

volikirja alusel jurist Helen Tii

volikirja alusel jurist Helen Tiidus

dus

dus ja Triin

ja Triin

Toonela,

Toonela, asukoht Tartu mnt. 10, Tallinn 10145, Harjumaa

asukoht Tartu mnt. 10, Tallinn 10145, Harjumaa

asukoht Tartu mnt. 10, Tallinn 10145, Harjumaa.

Kostjad:

1.

1. 1. U B

U B

U B, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx. . . .

2.

2. 2. A B

A B

A B, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

Kirjalikus menetluses

04.0

.0

.02.2010.a.

.2010.a.

Resolutsioon:

1.

1. 1. R

R

Rahuldada

ahuldada

ahuldada AS DnB Nord Liising hagi

AS DnB Nord Liising hagi

AS DnB Nord Liising hagi U B

U B

U B’i ja

’i ja

’i ja A B

A B

A B’i vastu võlgnevuse 47

’i vastu võlgnevuse 47

’i vastu võlgnevuse 47 412 krooni ja 32

412 krooni ja 32

senti nõudes

senti nõudes tervikuna.

tervikuna.

2.

2. 2. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt U B

U B

U B’ilt (i

’ilt (i

’ilt (isikukood

sikukood

sikukood xxxx

xxxx

xxxx) ja

) ja

) ja A B

A B

A B’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) AS DnB Nord

) AS DnB Nord

Liising (reg.kood 11315936)

Liising (reg.kood 11315936) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku

kasuks ja võlgnevuse katteks kokku

kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 50

50 087

087 (viis

(viis

(viiskümmend tuhat

kümmend tuhat

kaheksa

kaheksakümmend

kümmend

kümmend seitse

seitse

seitse) krooni ja

) krooni ja

) krooni ja 32

32 senti

senti

senti.

3.

3. 3. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt U B

U B

U B’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ja

) ja

) ja A B

A B

A B’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) AS DnB

) AS DnB

Nord Liising (reg.kood 11315936) kasuks alates 15.09.2009.a. viivis protsendina 0,02

Nord Liising (reg.kood 11315936) kasuks alates 15.09.2009.a. viivis protsendina 0,026%

%

põhinõudelt 47

põhinõudelt 47 412 krooni ja 32 senti kuni põhinõudesumma tasumiseni.

412 krooni ja 32 senti kuni põhinõudesumma tasumiseni.

4.

4. 4. Menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt.

Menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt.

5.

5. 5. Määrata hageja menetluskuluks

Määrata hageja menetluskuluks

Määrata hageja menetluskuluks 7

7 500

500 ( ( ( (seitse

seitse

seitse tuhat

tuhat

tuhat viissada

viissada

viissada) krooni ning mõista see

krooni ning mõista see

summa välja

summa välja solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt U B

U B

U B’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ja

) ja

) ja A B

A B

A B’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) AS Dn

) AS Dn

) AS DnB Nord

B Nord

Liising (reg.kood 11315936) kasuks ja menetlus

Liising (reg.kood 11315936) kasuks ja menetluskulude katteks.

kulude katteks.

6.

6. 6. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

05.02.2010.a. ja toimetatakse kätte menetlusosalistele.

7.

7. 7. Edasikaebamise kord:

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juh

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

ul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud

I. Asjaolud ja

ja

ja hageja nõue

hageja nõue

hageja nõue. . . .

Tsiviilasi

on

saabunud

maksekäsu

kiirmenetlusest

avalduse

läbivaatamiseks

hagimenetluses. Hagiavaldus on esitatud 22.06.2009.a. Hagiavalduse kohaselt 10.05.2007.a.

sõlmisid hageja ja kostja U B kasutusrendilepingu nr. 010650 sõiduautole xxxx XT 2.0 Aut.

Liisingulepingu kohaselt pidi hageja kostja soovil omandama viidatud auto ja andma selle

kostja kasutusse ja valdusse ning kostja kohustus vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule

tasuma liisingumakseid. Kostja jättis liisingumaksed maksmata, mistõttu hageja lõpetas

kostjaga lepingu ennetähtaegselt ja kohustas kostjat sõiduki tagastama hagejale. Kuna sõiduki

võõrandamisest saadud summa ei katnud hageja poolt sõiduki omandamiseks tehtud kulutusi,

siis on kostjal kohustus hagejale tasuda võlgnevusena 40 153 krooni ja 87 senti. Samuti kandis

hageja sõiduki tagastamise ja müügiprotsessiga seonduvalt täiendavaid kulutusi summas 7 258

krooni ja 45 senti. Kostja võlgnevus hageja ees on seega 47 412 krooni ja 32 senti. Kostjaga

sõlmitud liisingulepingu täitmise tagamiseks oli hageja kostja A B’i vahel samal päeval,

10.05.2007.a., sõlmitud käendusleping. Kuna kumbki kostjatest lepingulist kohustust ei täitnud,

arvestas hageja viivist 0,026% põhinõudelt iga viivitatud päeva eest kokku summas 2 675

krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 47 412 krooni ja 32 senti,

viivised 2 675 krooni, viivised 0,026% põhinõudelt 47 412 krooni 32 senti päevas kuni põhinõude

täitmiseni ning jätta menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 7 500 krooni kostjate kanda

solidaarselt. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 101 lg. 1 p.-de 1, 4 ja 6, § 113 lg. 1, 142 lg. 1, 367

lg. 1 ja 4 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub hagi rahuldada

tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtule kohtu antud tähtajaks kirjalikku vastust hagile ei esita.

Hagiavaldusele on lisatud esitatud nõudeid tõendavad dokumentaalsed tõendid –

liisinguleping, eritingimused, üldtingimused, liisingueseme üleandmise- vastuvõtmise akt,

maksegraafik, teatis, arve nr.81097, Saksa Auto AS arved, käendusleping, võlateatised.

II.

II. II. Asja kohtulik menetlus ja. k

Asja kohtulik menetlus ja. k

Asja kohtulik menetlus ja. kostjate kirjalik vastus.

ostjate kirjalik vastus.

Kohus 30.06.2009.a. võttis AS DnB Nord Liising hagiavalduse hagis U B’i ja A B’i vastu

võlgnevuse 47 412 krooni ja 32 senti nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega

teadmiseks kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul,

arvates avalduse saamisest.

Kostjad 24.07.2009.a. kohtule saabunud vastuses teatavad, et ei tunnista nõuet täies

ulatuses õigeks, et vastuväide on esitatud juba Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale

02.03.2009.a., kus on nõuet tunnistatud summas 11 248 krooni ja 92 senti. Kostjad vastuhagi

esitada ei soovi, arvavad, et asi lõppes sellega, kui ühe kohtu poolt on juba vastus saadetud. Auto

sai ära antud, kuna makseraskuste tõttu polnud võimalik selle eest tasuda ja seda võimalust

pole ka praegu. Kostjad on nõus kirjaliku menetlusega ja arvavad, et asi on võimalik lahendada

kokkuleppega.

Kohus 24.08.2009.a. saatis kostjate vastuse hageja esindajale arvamuse esitamiseks 20-ne

päeva jooksul. Hageja esindaja 15.09.2009.a. teatas kohtule võimalusest kaaluda kompromissi

sõlmimist. Kuna kokkulepet ega hagist loobumise avaldust kohtule ei esitatud, siis

30.11.2009.a. määras kohus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses 11.01.2010.a. ning andis

pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti

teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse

läbivaatamise ajaks.

29.12.2009.a. esitas hageja esindaja taotluse asja läbivaatamise uue aja määramiseks, et

pooled jõuaksid kompromissi sõlmida.

Kohus rahuldas taotluse ja 30.12.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses

04.02.2010.a. ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja

dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda

kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks.

Pooled kohtu määratud ajaks kohtule midagi ei esitanud.

III.

III. III. Kohtu

Kohtu

Kohtuotsuse

otsuse

otsuse põhjend

põhjend

põhjendused.

used.

Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse, sellele lisatud dokumentaalsed tõendid ja kostjate

kirjaliku vastuse, leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada hageja poolt hagiavalduses esitatud

alustel ja nõudes. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid või

vastuväiteid. Kostjad ei tunnista nõuet summale 47 412 krooni ja 37 senti, kuid samas pole

selgitanud, miks nad seda summat ei tunnista. Kostjad pole oma vastuväiteid põhistanud ega ka

tõendanud. Kostjate vastuväide nagu oleks ühe kohtu vastus piisav menetluse lõpetamiseks, ei

põhine seadusel. Esialgselt oli nõue kostjate vastu esitatud summale 60 421 krooni ja 13 senti

maksekäsu kiirmenetluses. Kostjad tunnistasid nõuet summas 11 248 krooni ja 92 senti. Pärnu

Maakohtu 22.04.2009.a. määruses on sõnaselgelt võlgnikke teavitatud, et võlgnike poolt

vaidlustatud osas antakse nõue üle hagimenetlusse. Hagimenetluses esitas hageja oma nõude

kostjate vastu uuesti ja on hagiavalduses oma nõuet selgitanud, seadusesätetega põhistanud

ning tõendanud lisatud liisingulepingu eri- ja üldtingimustega, lepingute ja maksegraafikuga,

vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, teatisega lepingu üleütlemise kohta, vara müügiga

seonduva dokumentatsiooniga, võlateatistega, Pärnu Maakohtu määrusega. Samas oli hageja

kohustatud hagiavalduse esitamisel tasuma täiendavalt ka riigilõivu.

Hagi on õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted tulenevad lepingutest. VÕS § 76 kohaselt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga

kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme

(liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma

liisingueseme kasutamise eest tasu. § 363 kohaselt liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama

liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel,

kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see

temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise

tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva

paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi

kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. § 367 lg. 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise

korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses

liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles

ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg. 2-4

sätestavad, et lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast

ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev

intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui

liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste

hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale

tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud

lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi

võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja

võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on

õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda

viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema

intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Viivise

arvestus on märgitud hagiavalduses.

Järelikult kuulub hagi rahuldamisele tervikuna summas 50 087 krooni ja 32 senti, millest

põhivõla katteks 47 412 krooni ja 32 senti ning viivise katteks 2 675 krooni.

VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ja

lg. 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju

hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus

sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad

summad. Kuna käendaja vastutus käenduslepinguga ei ole piiratud, siis tuleb kõik lepingu

alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates 13.11.2008.a. kuni

hagiavalduse esitamiseni 0,026% päevas ja palub jätkuvalt hagiavalduse esitamise ajast alates

välja mõista viivis 0,026% põhinõudelt 47 412 krooni ja 32 senti päevas kuni põhinõude

täitmiseni.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 7 500 krooni, mis tuleb

kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab

teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud

solidaarvõlgnikest

kostjate

kahjuks,

vastutavad

kostjad

menetluskulude

eest

samuti

solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76 lg. 1, 94, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 113 lg. 1, 367 sätteid

ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 16. märtsil 2010. a.

16. märtsil 2010. a.

Nooremreferent

Lea Herne

2-09-5567/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text