2-09-31953/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2010. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-31953

Tsiviilasi

AS DnB Nord Liising hagi OÜ Wja VP’i vastu

194 909,52 krooni põhivõla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

194 909,52 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS DnB Nord Liising (registrikood 11315936,

asukoht Lõõtsa 2B, Tallinn), esindaja Helen Tiidus

Kostja I OÜ W(registrikood 10477743, Keskuse 12-1,

Tallinn 12911)

Kostja II VP (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Wja VP’ilt AS DnB Nord Liising kasuks

13.05.2008.a sõlmitud liisingulepingust tulenev võlgnevus 244 124,17 (kakssada

nelikümmend neli tuhat ükssada kakskümmend neli krooni ja seitseteist senti)

krooni, mis kooseb põhivõlgnevusest 194 909,52 krooni ja viivisest summas

49 214,65 krooni.

3. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Wja VP’ilt AS DnB Nord Liising kasuks viivis

0,25% põhinõudest (194 909,52 krooni) iga maksmisega viivitatud päeva eest

alates 04.07.2009.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Wja VP’ilt AS DnB Nord Liising kasuks

menetluskulud summas 20 000,00 (kakskümmend tuhat) krooni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse

kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab

vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides

viitenumber 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud

06.07.2009.a. esitas AS DnB Nord Liising Harju Maakohtule hagi OÜ Wja VP’i vastu võla

nõudes, s.h. põhivõlg 194 909,52 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised summas

49 214,65 krooni. Nõue tuleneb hageja ja OÜ W vahel 13.05.2008.a sõlmitud

liisingulepingust , mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Bens ML270 CDI. Kostja I on

jätnud lepingujärgsed maksed tasumata. Liisinguandja ütles lepingu ennetähtaegselt üles.

Liisinguvara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks

tehtud kulutusi ja seega on võlgnikul kohustus hüvitada hagejale nimetatud summa. Samuti

on võlgnik kohustatud hüvitama vara tagastamis- ja müügiprotsessiga seonduvad kulud.

Hageja on nõutava viivise 0,25% päevas põhivõlgnevuselt arvestanud alates 25.03.2009.a

kuni hagi esitamiseni, so 03.07.2009.a. Nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmine on

tagatud VP’i käendusega. Hagi esitamise ajaks kostjad oma võlgnevust tasunud ei ole.

Menetluskuluna palub hageja välja mõista kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu

20 000,00 krooni.

Menetluse käik maakohtus

Hagiavaldus koos lisadega on kostjale II, VP’ile, 28.11.2009.a. TsMS § 327 alusel kätte

toimetatud registrijärgsele aadressile. Menetlusdokumendid on AN ’ile isiklikult allkirja vastu

üle antud 12.01.2010.a. Äriregistri kohaselt on AN kostja I, OÜ W, juhatuse liige. Seega

loetakse menetlusdokumendid TsMS § 318 lg 2 alusel kostjale I kättetoimetatuks. Kohtu

poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjaid

on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava

ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostjate poolt

omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda. VÕS §

lg

kohaselt

võib

kestvuslepingu

kumbki

lepingupool

mõjuval

põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise

põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1

kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest

täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS

§ 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Menetluskuluna palub hageja välja mõista kostjatelt hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 20 000,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et on põhjendatud kostjatelt hageja kasuks välja mõista

menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 000,00 krooni.

Maie Seppo

kohtunik